Krutsifiksi otsus: Baieri väärtused seatud kahtluse alla – mis nüüd saab?

Krutsifiksi otsus: Baieri väärtused seatud kahtluse alla – mis nüüd saab?

Arutelu krutsifiksi üle Baieri koolides on praegu taaselustatud. Baieri halduskohtu (BayVGH) otsus otsustas, et keskkooli sissepääsualal asuv krutsifiks rikub naisüliõpilaste usuvabadust. See otsus puudutab Wolnzachi Hallertau-Gümnaasiumit, kus kaks õpilast kaebasid krutsifiksi olemasolu üle. BR.de andmetel leidis kohus, et risti püsivalt nähtavat kohalolekut kooli keskosas tuleb vaadelda kui vabadust sekkuda negatiivsesse.

Õigusvaidluse põhjustanud krutsifiks on muljetavaldavalt 1,5 meetri kõrgune ja 50 sentimeetri laiune. Selle eesmärk oli kujutada vastasseisu religioosse sümboolikaga, mille hagejad oma kooliajal tagasi lükkasid. Varem üritasid nad asjatult Müncheni halduskohtus selle sümboli vastu meetmeid võtta. BayVGH otsus jätab lahtiseks ka selle, kas keskkoolides on krutsifikside eksponeerimiseks seaduslikud regulatsioonid. Seevastu Baieri haridus- ja õpetamisseadus sätestab, et alg-, kesk- ja erikoolis tuleb igasse klassiruumi panna rist, kuni vanemad sellele vastu ei ole.

Poliitilised reaktsioonid kohtuotsusele

Poliitikute reaktsioonid ei võtnud kaua aega. CSU parlamendirühma juht Klaus Holetschek reageeris kohtuotsusele kahetsusega ja rõhutas, et rist tähistab selliseid väärtusi nagu heategevus ja vastutus. Ta selgitas, et kohtuotsuseid tuleb austada, kuid samas juhtis tähelepanu sellele, et see ei kujuta endast põhimõttelist otsust koolide krutsifikside vastu. Holetschek välistas reeglite muutmise Baieris ja kordas: "Baieri väljendab jätkuvalt oma väärtusi ristiga." Võrdluseks rõhutab peaminister Florian Herrmann, et tegemist on üksikjuhtumi otsusega ja et kohtuotsus on Baieri kristlusele "raske löök". Ka Vabad Valijad väljendasid otsusega rahulolematust ja pidasid seda traditsiooniliselt kristliku ühiskonna jaoks sammuks tagasi.

Määrust silmas pidades nõudis SPD haridusekspert Simone Strohmayr, et koolides tuleks lubada arutelusid ususümbolite üle. Katrin Ebner-Steiner AfD-st süüdistas kohtuotsuses kaudselt ka CSU-d. Need poliitilised reaktsioonid näitavad, et ühiskondlik debatt krutsifiksi ja usuvabaduse üle Baieris pole sugugi lõppenud.

Kool ja selle kohustused

Kui Hallertau-Gümnaasiumi kooli juhtkond pole otsust veel kommenteerinud, on selge, et kohus otsustas, et kool oleks pidanud krutsifiksi eemaldama. Kaebajatel on nüüdseks lõpetatud keskkooli lõputunnistus ja haridussüsteemis jätkub intensiivne arutelu usuvabaduse teemal. Kohtuotsuses viidatakse ka föderaalse konstitutsioonikohtu 1995. aasta krutsifikside otsusele, mis ei tunnistanud riigikoolide klassiruumides ristide paigaldamist kohustuslikuks. Küsimus on paljude Baierimaal elavate inimeste jaoks endiselt keskse tähtsusega: kui palju on usuvabadus oluline, kui see on otseses vastuolus traditsiooniliste väärtustega?

Kindlasti on ka edaspidi väga populaarsed ühiskondlikud ja poliitilised diskussioonid krutsifiksi ümber kooliterritooriumil, samas kui erinevad osapooled esindavad tugevalt oma seisukohti. Nõue selgete regulatsioonide või koolide endi arutelude järele on vabariigis endiselt aktuaalne teema.