74-aastane Schweinfurtist: Saksamaa piletist ilma nutitelefonita välja jäetud!

74-aastane Schweinfurtist: Saksamaa piletist ilma nutitelefonita välja jäetud!

Viimastel päevadel on segadust tekitanud 74-aastase Schweinfurti proua olukord. Monika Schwarz-Lambert kuulub põlvkonda, kes orienteerub digimaailmas võimalikult hästi – päevalehe lugemiseks ja interneti sirvimiseks kasutab ta tahvelarvutit. Kuid nutitelefoni omamine tundub talle ebavajalik. Asjaolu, mis on nüüd nende jaoks probleemiks muutunud. Alates septembrist ei saa ta enam mobiilselt ühistransporti kasutada, sest kommunaalettevõtted ei saa tema D-Ticketi kiipkaarti enam laadida. Samm, mis takistab tal Saksamaa piletit kasutamast ja seega bussi ja rongiga reisimisest, teatab Peamine postitus.

Monika on tehnikataju, kuid nutitelefoni puudumine näitab, et ta ei suuda digimaailmas kõike ära kasutada. See dilemma tõstatab küsimuse, kuidas eakaid inimesi nende liikumismahukas igapäevaelus toetada. Paljude ekspertide arvates tuleks kohalik ühistransport kujundada takistusteta, et see mahutaks ka vanemat põlvkonda. Lisaks lihtsale ligipääsetavusele on olulised sobivad transpordivahendid ja lihtsalt arusaadav info.

Takistused kohalikus ühistranspordis

Nagu nähtub teema edasistest kaalutlustest, peab ühistransport olema vanemaealiste jaoks veenev mitte ainult ligipääsetavuse, vaid ka ligipääsetavuse poolest. Sellised aspektid nagu lühikesed jalutuskäigud, usaldusväärne rütm ja usaldusväärne teave peaksid olema päevakorra tipus. Ainult nii saavad vanemad põlvkonnad jätkuvalt aktiivselt ühiskonnaelus osaleda, nagu on öelnud Ioki Platvorm on tuvastatud.

Teoreetiliselt on Monika-sugustele pensionäridele ka soodsamaid võimalusi, näiteks 58-eurone pilet, mis on spetsiaalselt pensionäridele saadaval. See võib olla viis nende liikuvuse edendamiseks, kuid see pakkumine peaks olema kättesaadav ka ilma digitaalsete takistusteta, nagu praegu Praktilised näpunäited selgitatakse.

Ka mitmekülgne kohalik ühistransport võiks läbi väiksemate muudatuste muutuda atraktiivsemaks. Rohkem istekohti koos käetugedega, parem valgustus õhtuti või suuremad liikumisnõuanded võivad aidata eakatel publikul end turvaliselt ja toetatuna tunda ning tellitav transport pakub ka potentsiaali liikuvuse suurendamiseks.

Eks ole näha, kuidas valla kommunaalettevõtted Monika ja teiste mõjutatud eakate muredele ja vajadustele reageerivad. Selge on see, et transpordi planeerimisel on vaja ümber mõelda, et mitte põlvkonda maha jätta. Suhtumine ja mõistetavus on hädavajalikud, et ühistransporti saaks kasutada ka need, kes iga uue tehnoloogiaga kursis ei ole. Monika juhtum näitab meile selgelt, et tõelise sotsiaalse progressi saavutamiseks on veel palju teha.