Vaidlus rõdukastide üle Münchenis: kohus teeb selge otsuse!
Münchenis vaidlustab korteriomanik lillekastide paigaldamise ja kohus tunnistab vastutusotsuse kehtetuks.

Vaidlus rõdukastide üle Münchenis: kohus teeb selge otsuse!
Tuline vaidlus Müncheni elamukompleksi korteriomanike vahel tekitab segadust. Omanik algatab kohtumenetluse oma majaomanike ühingu (WEG) otsuse vastu, mis puudutab lillekastide paigaldamist rõdude välisküljele. Taustalugu on sama põnev kui keeruline.
Hageja on kuulunud majaomanike ühisusse juba pikemat aega, kuid hiljutine otsus, et edaspidi tuleb lillekastid sisse paigaldada, valmistas talle meelehärmi. Selle ootamatu muudatuse põhjus: allpool asuva korteri elanik klaasis oma rõdu ja muutis selle soojusisolatsiooniks. Kui sajab tugevat vihma, tundub uus paigutus tekitavat probleemi, sest lillekastidest tilgub vesi nüüd klaasrõdu servale, mitte ei imbub otse maasse. See ei põhjusta mitte ainult kahju, vaid ka pingeid omanike kogukonnas, nagu Merkur teatab.
Otsus ja selle tagajärjed
2024. aasta omanike koosolekul otsustati, et kõik lillekastid peavad edaspidi sissepoole rippuma. Selle resolutsiooni eesmärk on vältida ühisvara edasist kahjustamist. Vastutuse võimalike kahjude ja saaste eest peaks kandma selle põhjustanud omanik. Kuid see määrus tekitas hagejas suurt rahulolematust, kes soovis jääda varasema praktika juurde. Ta esitas uue otsuse peale hagi, kuid vähese eduga.
Müncheni ringkonnakohus otsustas 12. novembril 2024, et kahju hüvitamise vastutust puudutav määrus tunnistati kehtetuks, kuid jättis omaniku hagi tervikuna rahuldamata. Kohtunikud andsid mõista, et aastakümneid kestnud praktika ei anna alust alalisele kooskõlastusele ning lillekastidest tulenevat konkreetset ohtu pole vaja tõendada. Pigem tuli seda otsust vaadelda kui korralikku haldust WEG tähenduses, nagu rõhutatakse [Baieri ringkonnakohtu] pressiteates (https://www.justiz.bayern.de/gerichte-und-behoerden/amtsgerichte/muenchen/presse/2025/16.php).
Õiguslik raamistik
Pilk õiguslikule alusele näitab, et enamasti on rõdud osa ühisvarast, isegi kui neile pääseb teatud korteritest (erivara). Rõdu konstruktsiooniosad, nagu piirded ja välisküljed, on samuti ühisvara ja seetõttu on need konstruktsioonimuudatuste puhul olulised. Lahusvarale tekkivad ja ühisvara puudutavad kahjud peab kandma WEG, vastupidiselt vastutavad omanikud ühisvarale tekitatud kahju eest, mis võib tekkida nende lahusvarast, selgitab Matera.
Ringkonnakohtu otsus tunnistada eelmine kohtuotsus lõplikuks jättis hagejale täieliku meelehärmi. Tema argumenti, et uus määrus vähendaks tema rõdu pinda vaid 30 cm, ei võetud kohtus kuulda. Samuti otsustasid kohtunikud, et alloleva korteri omavolilised konstruktsioonimuudatused ei kuulu menetlusse. See tähendab, et eelmise aasta omanike koosoleku otsus jääb õiguslikult siduvaks.
See juhtum näitab muljetavaldavalt, kui oluline on selgelt määratleda õigused ja kohustused WEG-is. Eluolukorrast saab sageli kuumuse ja emotsioonide mängumaa. Lõpptulemus on aga see, et see näide tuletab ka meelde, et harmoonilise elukeskkonna tagamiseks on hädavajalikud õiguslikud regulatsioonid ja konfliktide rahumeelne lahendamine.