Erlangen investeerib 282 miljonit: kliimaneutraalsus 2030. aastaks!

Erlangen investeerib 282 miljonit: kliimaneutraalsus 2030. aastaks!

Erlangeni linnakinnistute tulevik on nüüd ümber kujundamisel! Linnavolikogu ehitus- ja töökomisjon kiitis heaks murrangulise renoveerimiskava pealkirjaga “Kliimaneutraalsed linnakinnistud”. Seda tehes saadab linn võimsa signaali võitluses kliimamuutustega ning soovib oluliselt vähendada linnahoonete CO2 emissiooni. Vastavalt Wiesentbote Erlangen paiskas 2022. aastal õhku umbes 8762 tonni CO2, mis moodustab peaaegu 1% linnapiirkonna koguheitest. Renoveerimiskava elluviimisel viiakse 120 mõjutatud hoones, sealhulgas haldushoonetes, lasteaedades ja koolides läbi energia moderniseerimise meetmed ning asendatakse fossiilsed küttesüsteemid kliimasõbralike tehnoloogiatega.

Plaan näeb ette nii iga üksiku hoone renoveerimistöö hindamist kui ka renoveerimisprojektide prioriseerimist vastavalt kiireloomulisusele ja kuluefektiivsusele. Eeldatav rakendamiskulu ulatub umbes 282 miljoni euroni – see on suur investeering, kuid see peaks end ära tasuma. Kuni 20% nendest kuludest võiks katta föderaalfondidest, mis võib oluliselt vähendada rahalist survet linnale. Linnapea Florian Janik annab mõista, et kiireks rakendamiseks on vaja lisaraha.

Investeeringud ja personalinõuded

Kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2030 on vaja aastas investeeringuid 40,3 miljonit eurot ja 64 uut töökohta hoonete ehitussektoris. Isegi kui eesmärk lükatakse tagasi 2045. aastani, mis tähendab 14,3 miljonit eurot aastas ja 12 täiskohaga ametikohta, on see endiselt keeruline ülesanne, mida linn võtab tõsiselt. Renoveerimise teekaart viiakse ellu järk-järgult, sõltuvalt eelarvest ja vajalikest linnavolikogu otsustest. The Erlangeni linna veebisait rõhutab läbipaistvuse ja selguse tähtsust tulevaste otsuste tegemisel.

Kuid see pole ainus uudis Erlangenist! Linn tähistas ka Rennes'is asuva Prantsuse-Saksa Keskuse (CEFA) 50. aastapäeva. Gantellese algkooli õpilased osalesid siin loovalt – tulemuseks on muljetavaldav seinamaaling, mis rõhutab kahe linna vahelist seost. Kultuuri- ja haridusametnik Anke Steinert-Neuwirth andis linna õnnitlused isiklikult edasi.

Edasised arengud linnas

Lisaks on 15. juulil kavas keskkonna-, transpordi- ja planeerimiskomisjoni (UVPA) koosolek. Sellel kohtumisel on päevakorras sellised olulised teemad nagu linnaarengu kontseptsioon ja eraldiseisva aia kontseptsioon. Alterlangeni piirkonna nõuandekogu koguneb ka koosolekule, et arutada kohalikke muresid.

Infopunkti ja uue Kriegenbrunni lüüsi vaateterrassi avamine on veel üks tipphetk, mis peaks linnaelanikke rõõmustama. Selle tervikliku meetme ehitusperiood on kaheksa aastat ja lepingumaht ligikaudu 550 miljonit eurot. Maini-Doonau kanal pikkusega 171 km ei ühenda mitte ainult 15 Euroopa riiki, vaid on ka regionaalarengu oluline element.

Kuid olgem ausad: ilma föderaalse toetuseta on see raske. Föderaalvalitsus Siiski on ta juba astunud samme kliimasõbraliku renoveerimise hõlbustamiseks ja olemasolevatesse hoonetesse investeerimise edendamiseks. Eelkõige peaks uute rahastamisprogrammide kasutuselevõtt aitama edendada energia üleminekut ehitussektoris.