Fookuses jätkusuutlikkus: Landshuti rakenduskõrgkool kutsub külalisloengule!

Fookuses jätkusuutlikkus: Landshuti rakenduskõrgkool kutsub külalisloengule!

10. juulil 2025 toimus Landshuti Rakenduskõrgkoolis Dingolfingi ülikoolilinnakus uudse “Säästev tööstustegevus ja äri” (SIOB) kursuse raames põnev külalisloeng. Pealkirja “Jätkusuutlikkus avalikus halduses” all said õpilased väärtuslikke teadmisi Dingolfingi linna praegustest meetmetest, mida esitlesid kliimakaitsejuhid Stefan Salzinger ja Katrin Riedmayr, kes mõlemad keskendusid entusiastlikult kliimakaitse teemale. Selgus, et omavalitsusel on kliimakaitsemeetmete rakendamisel võtmeroll, nagu Difu rõhutab.

Loengu raames selgitas Stefan Salzinger valla soojuse planeerimist ja energiatarbimise andmete kogumist. Need küsimused on jätkusuutlike ja kliimamuutustele vastupidavate linnade arendamiseks üliolulised. Katrin Riedmayr tutvustas kliimakaitse juhtimise struktuuri linnaosa tasandil alates 2022. aastast. Samuti rääkisid kaks esinejat Dingolfingi linna ja linnaosa edumeelsetest eesmärkidest saavutada CO2 neutraalsus ning milliseid konkreetseid meetmeid on juba rakendatud sellistes valdkondades nagu taastuvenergia, mobiilsus ja eramajapidamised.

Sissevaade praegustesse projektidesse

Ürituse tipphetk oli ekskursioon vastvalminud LiWooD AG õpilaskodusse, mis avati aastal 2024. Sel korral said õpilased kogeda õpitu praktilist rakendamist. Hoone avaldab muljet oma parkimisaladele rajatud moodulpuitkonstruktsiooniga ning ligipääsetava rohelise lamekatuse ja päikesepaneelidega katuseterrassiga. See näitab, kuidas jätkusuutlikult kujundatud arhitektuur ja uuenduslik planeerimine võivad käia käsikäes.

Prof dr Martin Prasch Landshuti ülikoolist rõhutas selliste praktiliste arusaamade olulisust. "Teadmiste ülekandmine teooriast praktikasse on meie õpilaste koolitamiseks hädavajalik," ütleb Prasch. See vaatenurk kajastub ka uues praktilises juhendis omavalitsuste kliimakaitse kohta, mis on toeks omavalitsustele, kes seisavad silmitsi kliimaeesmärkide saavutamise ja meetmete edendamisega.

Omavalitsuste roll kliimakaitses

Aga kui palju suudab vald tegelikult saavutada? [Umweltbundesamti] analüüs (https://www.umweltbundesamt.de/themen/klima-energie/klimaschutz-energiepolitik-in-deutschland/kommunaler-klimaschutz/klimaschutzpotentiale-in-kommunen) näitab, et kohalike omavalitsuste meetmed võivad mõjutada Saksamaa kasvuhoonegaaside heitkoguseid ligikaudu 10 miljoni võrra aastas. See vastab ligikaudu seitsmendikule Saksamaa heitkogustest 2020. aastal. Siiski esineb sageli probleeme rakendamisega. Seda takistavad inim- ja rahaliste ressursside puudumine ning ebapiisav poliitiline tahe – väljakutse, millest paljud omavalitsused, sealhulgas Baierimaal, peavad üle saama.

Tänane sündmus Dingolfingis näitas, et omavalitsuste, ülikoolide ja teadusasutuste tihedas koostöös saab astuda suuri samme tõhusa kliimakaitse suunas. Jääb küsimus: kuidas saaks kogukondi veelgi motiveerida kasutama võimalusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks?