Venemaa droonirünnak Harkivile: kaks hukkunut ja palju vigastada!
Bad Kissingen: praegused teated tõsisest droonirünnakust Harkivile ja olukorrast Ukrainas 11. juunil 2025.

Venemaa droonirünnak Harkivile: kaks hukkunut ja palju vigastada!
2025. aasta 11. juuni öösel tabas Harkivi taas äge Venemaa droonirünnak. Esialgsetel andmetel on vähemalt kaks inimest hukkunud ja kümned saanud vigastada. Vigastatute hulgas on viis last. Harkivi linnapea Ihor Terekhov teatas, et kannatada said arvukad elumajad ja puhkes suur tulekahju. Mainposti andmetel said kannatada ka ettevõtete hooned.
Olukord Harkivis on pingeline, sest Venemaa piiri lähedal asuv linn on sageli selliste rünnakute sihtmärgiks. See juhtum leidis aset vaid mõned päevad pärast sõja algusest saadik kõige vägivaldsemat rünnakut Harkivile, mille tagajärjel sai viga ja hukkus samuti palju inimesi. Käimasolevad rünnakud rõhutavad tsiviilelanike jõhkraid tingimusi.
Uus droonirünnakute rekord
Sõjaline olukord Ukrainas muutub üha ebakindlamaks. Šokeerival kombel teatasid võimud ühest suurimast Venemaa droonirünnakust alates sõja algusest, milles kasutati üle 479 lahingdrooni ning arvukalt rakette ja tiibrakette, sealhulgas nelja Kinschali hüperhelirakette. See teave pärineb [Zeit] aruandest (https://www.zeit.de/news/2025-06/09/groesster-drohnenattack-auf-ukraine-seit-kriegsbeginn).
Sõjaväeeksperdid hoiatavad, et rünnakud 500 või enama drooniga võivad tulevikus muutuda normiks. Öösel said kannatada ka inimesed teistes Ukraina piirkondades. Rivnes sai vigastada üks ja Zaporižžjas kolm tsiviilisikut. Harkivi ründasid eriti juhitavad liugpommid. Ukraina relvajõud vastasid omaenda droonirünnakutega, sealhulgas Tšuvašias asuva elektroonikatehase vastu, kus õnneks vigastada ei saadud.
Vahetus meeste vahel
Kuigi võitlused jätkuvad, on ka eredaid kohti. Venemaa ja Ukraina on alustanud järjekordset vangide vahetust, esimene grupp alla 25-aastaseid Vene sõdureid vabastati Ukraina vangistusest. Ukraina president Volodõmõr Zelenskij kinnitas noorte ja raskelt vigastatud sõdurite naasmist. Sellegipoolest on vahetusprotsessis raskusi, mis pärinevad kuu alguses Istanbulis peetud otseläbirääkimistest. See võib mõjutada üle 1000 inimese, mis rõhutab tagasipöördumise kiireloomulisust.
Nendes dramaatilistes oludes on rahvusvaheline üldsus jätkuvalt mures vägivalla eskaleerumise pärast. Poola on julgeolekukaalutlustel aktiveerinud pealtkuulajad ja seadnud oma õhutõrjesüsteemid kõrgendatud valmisolekusse, et reageerida jätkuvatele Venemaa rünnakutele.
Nende sündmuste praktiline elluviimine näitab, kui palju kannatab Ukraina jätkuva surve all, samas ei tohiks silmist kaotada lootust rahule ja stabiilsusele. Lisateavet ründajate ja praeguse olukorra kohta Ukrainas leiate [Spiegeli] raportist (https://www.spiegel.de/ausland/ukraine-meldet-groessten-russischen-drohnenattack-seit-kriegsbeginn-a-9b0fc293-16cd-43a-1-749f3).