Juurdepääs koonduslaagri memoriaalile: piirdeaed kahjustatud – politsei uurib!
Tundmatud inimesed kahjustavad Mühldorf am Innis asuva koonduslaagri memoriaali piirdeaeda. Politsei uurib asja ja nõuab ohvrite austust.

Juurdepääs koonduslaagri memoriaalile: piirdeaed kahjustatud – politsei uurib!
Hiljuti toimus Mühldorf am Innis murettekitav juhtum: tundmatud isikud pääsesid Mühldorfi alllaagrikompleksi mälestuspaigale volitamata. Mühldorfer Hartis asuva punkrikompleksi piirdeaed sai mitmest kohast kahjustada, mille politsei avastas patrulli käigus 14. oktoobril 2025. See juhtum juhtus tundlikul alal, mis pole mitte ainult muinsuskaitse all olev hoone, vaid on nüüdseks üle antud ka sihtasutusele Bavarian Memorials, mis võttis vastutuse 1. oktoobril 2025. Sihtasutus võis hädasti austust ohvrite poole pöörduda. alates õhku lastud punker.
Asjaolu, et koht on praegu ligipääsmatu, on tingitud käimasolevatest arheoloogilistest ja struktuurilistest uuringutest. Need on vajalikud tumeda mineviku jälgede õigeks jäädvustamiseks ja säilitamiseks. Ajavahemikul 1944. aasta suvest kuni 1945. aasta aprillini sunniti piirkonnas katastroofilistes tingimustes sunnitööd tegema üle 8000 vangi, kes aitasid ehitada poolmaa-aluse punkri hävitajate tootmiseks. Arvatakse, et umbes pooled neist vangidest surid ebainimlike tingimuste tõttu.
Laagrikompleksi kurb ajalugu
Mühldorfi alllaagrikompleks oli Dachau koonduslaagri üks suuremaid alllaagrite rühmi, mis rajati 1944. aasta suvel. Peale Mühldorfi kuulusid sunnitöösüsteemi ka Kauferingi ja Müncheni-Allachi laagrid. Aastate jooksul kasutati vange peamiselt põllumajanduses ja ehituses. Eriti asjakohane projekt oli Weingut I relvastuspunker, kus koonduslaagri vangid, sageli Ungarist pärit juudid, moodustasid poole tööjõust.
Vangide arvu hinnangud on erinevad, samas kui Mühldorfi protsessis mainiti ajavahemikus juulist 1944 kuni aprillini 1945 umbes 8300 vangi. Umbes 4000 vangi pole väidetavalt ellu jäänud. Laagriülem Walter Adolf Langleist juhtis laagrit kuni sõja lõpuni. Saksa vägede väljaviimisega 1945. aasta aprilli keskel viidi vangid suurematesse laagritesse ja viidi lõpuks kaubavagunites minema. Ameeriklased jõudsid laagritesse 1. mail 1945, mille tulemusena vabastati ellujäänud.
Endised mälestusmärgid ja tänased väljakutsed
Pärast sõda avati koonduslaagri alllaagrikompleksi ohvrite mälestusmärk 27. aprillil 2018. Mühldorfi piirkonnas on kokku neli koonduslaagri kalmistut, kuhu pärast sõda maeti surnuid. Kohtuprotsessidele süüdlaste üle järgnesid kohtuotsused, mis muu hulgas viisid Langleisti hukkamiseni. Sellest ajast peale on sihtasutus Baieri mälestusmärgid võtnud endale tähtsa ülesande hoida mälestust natsionaalsotsialismi kuritegudest elus.
Nüüdseks on Mühldorfis juhtunu eest vastutavatele isikutele esitatud kriminaalsüüdistus. Politsei palub teavet, et selgitada seda lugupidamatust ajaloo ja ohvrite vastu. Selliste juhtumite puhul peab ühiskond seda enam koos olema, et kaitsta ja säilitada minevikumälu, et sellised julmused enam ei korduks.
Selle šokeeriva juhtumi ja Mühldorfi alllaagrikompleksi ajaloo kohta lisateabe saamiseks vaadake Innsalzach24 ja üksikasjalikku teavet Vikipeedia.