ESA loob kunstliku päikesevarjutuse: hämmastavad pildid koroonast!

ESA loob kunstliku päikesevarjutuse: hämmastavad pildid koroonast!

16. juunil 2025 lõi ESA satelliidipaar Proba-3 kosmoses suurejoonelise kunstliku päikesevarjutuse. See põnev missioon ei võimalda mitte ainult heita pilgu meie Päikese saladustesse, vaid anda ka olulisi teadmisi kosmoseilmast, mis võib oluliselt mõjutada meie tehnoloogiat. Nagu Frankenpost teatas, on avaldatud esimesed pildid päikesekroonist. Seda Päikese välist atmosfääri võib tavaliselt näha ainult täieliku päikesevarjutuse ajal.

Märtsis lendasid kaks Proba-3 programmi satelliiti täpses formatsioonis. Kui üks satelliitidest varjas päikesevalgust, siis teisele satelliidile, mis asus 150 meetri kaugusel, heideti umbes 8 cm laiune vari. Sellel oli 5 cm avaga teleskoop, mis asus varju keskel. Selle kaheaastase missiooni eesmärk on rohkem teada saada koronaalsete massiväljapaiskumiste ja päikesetormide kohta, mis võivad mõjutada nii satelliite kui ka sidet Maal.

Kosmoseilma väljakutse

Viimastel aastatel on kosmoseilmateema muutunud järjest olulisemaks. Sellised nähtused nagu koronaalmassi väljutamine (CME) koosnevad elektronidest, prootonitest ja raskete elementide tuumadest ning ei saa mitte ainult tekitada loomulikku valgust, nagu virmalised (Aurora borealis), vaid ohustada ka inimesi ja tehnoloogiat. "Need on kosmoseilma visuaalselt kaunid küljed," ütleb füüsik Stefan Kraft ESA aruanne. Kuid CME võib põhjustada ka tohutut kahju infrastruktuurile ja sidesüsteemidele.

Richard Christopher Carrington jälgis esimest suurt päikesesündmust juba 1859. aastal, mis läks ajalukku Carringtoni sündmusena. See sündmus põhjustas tohutuid häireid elektriliinide ja telegraafide töös. Kahju, mida sarnased sündmused võivad tänapäeval põhjustada, on kujuteldamatu. 1989. aastal oli Quebecis elektrikatkestus ja 2003. aastal häireid Saksamaa GPS-süsteemis.

ESA plaanid

Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) kavatseb optimeerida kosmoseilmastiku prognoose, et selliseid kahjusid tulevikus minimeerida. 2020. aastaks üle 30 miljoni euro suuruse eelarvega kosmoseseireprogrammi (SSA) eesmärk on pakkuda mitmepäevast eelhoiatusperioodi. Selle eesmärgi edasiseks poole püüdlemiseks on ESA alates 2009. aastast töötanud tervikliku kosmoseilmasüsteemi kallal, mis ühendab Euroopas ekspertkeskusi.

Teine oluline samm on Vigili missioon, mis positsioneerib Lagrange'i punktis L5 uue satelliidi. Sealt saavad teadlased jälgida päikese aktiivsust viisil, mis võimaldab ennustada kuni neli kuni viis päeva ette. Nii saaks ISS-i astronaute aegsasti hoiatada päikeseplahvatuste eest ja olla seeläbi paremini kaitstud.

Need arengud näitavad selgelt, kui oluline on kosmoseilma uurimine. Proba-3 missioon võib olla võti päikese ja selle mõju meile sügavamale mõistmisele ning loodetavasti aitab paremini kaitsta meie igapäevaelu määravat tehnoloogiat.