Suche
Mein Konto
Biogaasijaamad kriisis: operaatorid nõuavad selgeid poliitilisi lahendusi!
Dingolfing-Landau piirkonna biogaasijaamad seisavad silmitsi väljakutsetega ebakindlate tingimuste tõttu. Eksperdid ja operaatorid nõuavad selgeid poliitilisi suuniseid kasumlikkuse ja paindlikkuse kohta. Huvilised saavad uudistada uusi arenguid.
Biogaasijaamad kriisis: operaatorid nõuavad selgeid poliitilisi lahendusi!
Dingolfing-Landau piirkonnas seisab biogaasitööstus silmitsi otsustava pöördepunktiga. Biogaasijaamade käitajad on uut reguleerivat raamistikku silmas pidades ebakindlas olukorras. See selgus hiljuti Baieri põllumeeste liidu Biogaasi töörühma ja Rottersdorfi hariduskeskuse korraldatud teabeüritusel, kus GS Energiekonzepte insener Martin Schifferer rääkis uuest biomassipaketist. Operaatorite keskne mure on selgete juhiste loomine oma olemasolevate süsteemide kasumlikkuse kohta, mis on alates 2017. aastast saanud taotleda jätkurahastust kuni kaheteistkümneks aastaks. [pnp.de]. See toimub poliitilises keskkonnas, kus nii föderaalsel kui ka ELi tasandil nõutakse selget vastutust.
Mida aga uus biomassipakett täpsemalt endaga kaasa toob? Veebruaris võttis Liidupäev vastu taastuvenergia seaduse (EEG) muutmise eelnõu. See puudutab biogaasijaamade varude haldamise edasiarendamist ja paindliku biomassist elektritootmise edendamise optimeerimist. Uued reeglid sisaldavad pakkumismahtude suurendamist ligikaudu 2 GW-lt ligikaudu 2,8 GW-ni, eriti aastateks 2025 ja 2026. Ülioluliseks punktiks on ka paindlikkuse lisatasu tõstmine 65-lt 100 eurole kilovati kohta aastas, et tõsta biogaasijaamade konkurentsivõimet. bmel.de rõhutab, et toetus peatatakse, kui elektrihinnad on nõrgalt positiivsed ja olemasolevate süsteemide ümberehitamise üleminekuperiood lüheneb.
Väljakutsed ja võimalused
Ebakindlus on endiselt suur. Käitajad peavad kohanema erinevate regulatiivsete süsteemidega ja tunnevad muret 2023. aasta taastuvate energiaallikate seaduse järgimise pärast. Biogaasijaamade paindlikumaks muutmist peetakse majanduslikult keeruliseks, sest uute fossiilgaasiga elektrijaamade kulud on enam kui kaks korda kõrgemad, umbes 250 eurot/kW aastas võrreldes praegu kehtiva biogaasijaamade 100 euro/kW. See toob kaasa õigustatud küsimuse: kuidas saab energiaüleminekut tugevdada ja samal ajal vähendada ettevõtjatele avaldatavat rahalist survet?
Bundestag on erakondadevahelises kokkuleppes rõhutanud kestva ja praktilise strateegia tähtsust biogaasitööstuse toetamisel. bdew.de teatab, et paindlikkuse lisatasu jääb 100 euroni, kuigi toetati selle suurendamist 120 euroni. Tulevikus võib olla põnev näha, kuidas turg areneb, kui ligikaudu 15 protsenti olemasolevatest biogaasijaamadest ei saa enam EEG-toetust ja paigaldatakse täiendavad hankekogused, et säästa mõjutatud soojusvõrke sulgemise vajadusest.
Need poliitilised otsused mõjutavad oluliselt Baieri biogaasijaamade tulevikku. Eks ole näha, milliseid konkreetseid meetmeid võetakse planeerimiskindluse ja turutingimuste uuendamise tagamiseks. Kindel on see, et kõigil asjaosalistel peab kujunema hea tunnetus sellest, kuidas taastuvenergia maastik areneb – eesmärgiks jääb jätkusuutlike ja kõigile soodsate lahenduste loomine. Ettevõtjaid kutsutakse üles uute tingimustega intensiivselt tegelema, et selles pidevalt muutuvas tööstuses ellu jääda.