Politseinik mõisteti vangi: noarünnaku sooritamata jätmine!
Alzenau ringkonnakohus mõistis Aschaffenburgis toimunud noarünnaku puhul politseinikke õigusemõistmise takistamise eest. Kohtuotsus on pooleli.

Politseinik mõisteti vangi: noarünnaku sooritamata jätmine!
Sensatsioonilise kohtuotsusega langetati Alzenau ringkonnakohtus otsus 29-aastase politseiniku suhtes. Kohtunik Torsten Kemmerer mõistis politseinikule viiekuulise vangistuse Karistamise takistamine ametis. Karistus jäi aga tingimisi ja süüdimõistetul tuli “valgesse sõrmusesse” tasuda ka 3000 eurot. Kohtuotsus pole veel lõplik.
Juhtum saab alguse 2024. aasta augustis, kui põgenike majutuskohas ründas naist tema poiss. Väidetavalt ei algatanud sel ajal politseinikuna töötanud kohtualune väidetava kurjategija suhtes uurimist. Sellel ebaõnnestumisel võisid olla tõsised tagajärjed. Viis kuud hiljem tappis kahtlusalune Aschaffenburgis noaga kaks inimest – väikelapse ja mehe. Ekspert tegi kindlaks, et kurjategija oli tõenäoliselt skisofreeniahaige ega ole seetõttu võimetu kuritegu toime panema.
Politsei tegevuse kriitika
Kohtunik Kemmerer kritiseeris oma otsuses kõigi asjassepuutuvate ametnike tehtud suuri vigu. Ta pidas eriti vastutavaks süüdimõistetut, kes ei viinud läbi ühtegi juurdlust, ei küsitlenud tunnistajaid ega kaasanud kannatanut protsessi. Sellised kohustuste rikkumised ei ole mitte ainult moraalselt küsitavad, vaid täidavad ka karistuse nurjamise seaduslikku alust, mis ütleb, et riigiametnik peab tõkestama teise kuriteo eest karistamise. Selline olukord tõstab esile politseitööle seatud standardi.
Oli selgeid tõendeid halva suhtluse ja toetuse kohta teenindusgrupis, mis muutis ohvitseri töö keerulisemaks. Arvestades jätkuvat meediakajastust ja käimasolevat distsiplinaarprotsessi, oli politseinik tugeva surve all, mis võis oma osa tema üleastumises.
Tagajärjed ohvritele
Olulisem on aga küsimus, kas 2025. aasta jaanuaris toimunud surmaga lõppenud noarünnakut oleks saanud politsei parema tööga ära hoida. Vastutajad vastasid sellele küsimusele eitavalt, kuigi väidetav kurjategija elas pärast intsidenti põgenike majutuskohas häirimatult ja lõi uuesti. Juhtumil pole mitte ainult juriidilised, vaid ka emotsionaalsed mõõtmed: kaks elu, mis kustusid alles uurimise puudumise tõttu.
Riigiprokuratuurile esitatakse endiselt tõsiseid süüdistusi. Ta soovib, et pagulane, keda Aschaffenburgi piirkonnakohus süüdistab praegu mõrvas ja muudes kuritegudes, paigutataks psühhiaatriaasutusse. Kohtuotsus selles turvamenetluses on oodata 30. oktoobril 2025.
Kokkuvõttes näitab see juhtum, et politseinike hoolikas ja vastutustundlik tegevus ei ole mitte ainult seaduse ja korra tagamisel ülioluline, vaid võib päästa ka elusid. Jääb üle oodata, kuidas kohtusüsteem lähikuudel nende plahvatusohtlike küsimustega tegeleb ja milliseid õppetunde sellest tragöödiast saab õppida.