Fookuses koloniaalõigus: Würzburgi mälestuspoliitika loeng

Fookuses koloniaalõigus: Würzburgi mälestuspoliitika loeng

Sügav teema nõuab sageli hästi põhjendatud arutelu. Würzburgi Julius Maximiliani ülikooli praegune loengusari on seetõttu pühendatud koloniaalõigusele ja selle kaugeleulatuvale mõjule Saksa ühiskonnale tänapäeval. 17. juulil 2025 kõneleb professor Pascale Cancik teemal “Koloniaalõigus kui väljakutse mälukultuuri käsitlevatele debattidele”. See ülikooli õigusteaduskonna korraldatav üritus seab uued aktsendid ajaloolise õigluse ja mälestuskultuuri teemalises arutelus. Sissepääs on tasuta ja registreerimine ei ole vajalik, seega on oodatud kõik huvilised.

Loengusarja “Würzburgi loengud õigusfilosoofiast, õigusteooriast ja õigussotsioloogiast” eesmärk on luua sildu teooriaga ja muuta nende valdkondade kesksed teemad kättesaadavaks. Formaat ei paku mitte ainult ruumi akadeemiliseks vahetuseks, vaid julgustab ka avalikkust keeruliste teemadega tegelema. Üksikasjalikud ülevaated on saadaval ka Jochen von Bernstorffi, Philipp Danni ja Isabel Feichtneri juhitud postkoloniaalse jurisprudentsi projekti kontekstis. Siinkohal kaob uurimislünk Saksa koloniaalõiguses ja jurisprudentsis, millel oli otsustav mõju Saksa koloniaalajaloole, mis jäi pikka aega Saksamaa mälestuskultuuris alaeksponeeritud. Lisateavet leiate siit.

Õiguse ja ajaloo omavaheline seos

Koloniaalõiguse ajaloolise järjepidevuse uurimus näitab, kuidas seadus moodustas Saksa kolonialismi ja mõjutas seda kuni Saksamaa Liitvabariigini. Samuti tõstatatakse põletavaid küsimusi: kuidas koloniaalõigus võeti vastu, lõimiti ja seadustati õigusteaduse poolt? See on eriti oluline, kui arvestada, et kollektiivsed mälestuskultuurid, mis Saksamaal olid pikka aega pühendatud natsionaalsotsialismi kuritegudele, tõrjusid koloniaalkogemuse pikalt tagaplaanile. Kui Saksa impeeriumi ülemeremaade valdused olid teiste Euroopa suurriikidega võrreldes ettevaatlikud, siis Versailles' lepinguga kaotati kolooniad alles umbes 35 aasta pärast. Uuri uurimisprojekti kohta lähemalt siit.

Saksamaa koloniaal- ja impeeriumiajaloo nähtavus on viimastel aastatel suurenenud. Ajaloouuringud ja aktivistide algatused on aidanud tuua avalikkuse ette sellised teemad nagu Herero ja Nama inimeste genotsiid ning arutelu koloniaaltänavate nimede ümbernimetamise üle. Diskursus Saksa koloniaalajaloost on oluline ka viimase kahe aastakümne immigratsioonipoliitika taustal. Alates 2000. aastast on immigratsioonilooga inimestel õigus kodakondsusele, mis tähendab, et rahvuslikku mälestuskultuuri on integreeritud eriilmelised lood.

Algatage jooksvaid arutelusid

Autor Mark Terkessidis käsitleb oma raamatus "Kelle mälu loeb? Kolooniaminevik ja rassism täna" koloniaalminevikku ja selle seost tänapäeva rändega puudutavaid küsimusi. Ta pooldab tõsist debatti ajaloolise mälu üle seoses rände ja kolonialismiga. Selgeks saab, et mineviku ebaõiglus kujundab meie praegust diskursust ja me peame seda vastutust teadvustama. Nende küsimuste arutelu ei tohiks piirduda 17. juuli üritusega, vaid peaks saama osaks laiemast ühiskondlikust diskussioonist. Lisateavet leiate siit.

Selles mõttes on avalikkuse kaasamine koloniaalõigust ja mälestuskultuuri puudutavasse arutelusse hädavajalik. Würzburgi üritus pakub väärtuslikku võimalust saada uusi vaatenurki ja selles olulises diskursuses aktiivselt osaleda.