Sõda Lähis-Idas: Iisrael ja Iraan on sattumas uude eskalatsiooni!

Sõda Lähis-Idas: Iisrael ja Iraan on sattumas uude eskalatsiooni!

Olukord Lähis-Idas on dramaatiliselt eskaleerumas. 13. juunil 2025 sooritas Iisrael ulatuslikke õhurünnakuid Iraani sõjaväe- ja tuumaobjektidele. Teheran vastas sellele kiiresti raketitulega Iisraeli, mis veelgi süvendas pingeid selles niigi plahvatusohtlikus piirkonnas. Iisraelis kuuldi plahvatusi ja armee kutsus elanikke oma kohale varjupaika. Teatati, et vigastada sai vähemalt 15 inimest, samal ajal kui Tel Avivi piirkonnas asuv kõrghoone sai otsetabamuse. See selgub saidi mainpost.de aruannetest.

Riigimeedia edastatud Iraani teabe kohaselt toimus kolm rünnakulainet, mis hõlmasid mitusada raketti. Iraani revolutsiooniline kaardivägi avaldas teabe, et nad olid võtnud sihikule kümneid sõjalisi sihtmärke, sealhulgas õhuväebaase. Iraani riigipea ajatolla Ali Khamenei andis mõista, et tuleb kättemaks. Kinnitamata teated viitavad ka sellele, et USA toetas Iisraeli raketitõrjega. USA sõjavägi püüdis piirkonnas Süüria kohal kinni raketi. Pealtnägijad Jordaaniast teatasid ka "lendavatest objektidest", mida märgati mitmes piirkonnas.

Suunatud rünnak Iraani vastu

Iisraeli väed ründasid Iraanis enam kui 100 sihtmärki, sealhulgas Teheranis, Tabrises, Shirazis ja Natani tuumarajatist. Samuti sai kannatada uraani muundamise tehas Isfahanis. Iisraeli eesmärk on tühistada Iraani tuumaprogramm, mida paljud peavad Iisraeli eksistentsiaalseks ohuks. Enamik iisraellastest jagab seda seisukohta, eriti pärast uudiseid Iraani tuumaprogrammi edusammudest, näitavad luureandmed. Vastavalt tagesschau.de on Iraanil juba piisavalt relvakvaliteediga uraani vähemalt 15 tuumapommi jaoks.

Rahvusvaheline üldsus näeb sõjalises eskalatsioonis märkimisväärset ohtu, mis võib viia täieliku sõjani. ÜRO juht António Guterres ja mitmed riigid kutsusid üles vaoshoitusele ja pingete vähendamisele. Lõppude lõpuks on Iraani sõjalist tegutsemisvõimet nõrgestanud piirkonna konfliktid, näiteks Gaza sõda. Siiski kardetakse, et ei saa välistada vastumeetmeid piirkonnas asuvate USA baaside vastu, mis muudab olukorra veelgi keerulisemaks.

Rünnakute taust

Rünnak Iraanile on osa Iisraeli pikemaajalisest strateegiast, mille valitsus eelistab diplomaatilisele lähenemisele sõjalisi lahendusi. Eelkõige võib sihitud sõjaline löök häirida võitlust rahvusvaheliste süüdistuste vastu, et Iisrael kasutab Gaza sektoris sõjarelvana nälga. Tausta analüüsides selgub, et Iraan toetab regioonis ka Iisraeli ohustavaid proksiorganisatsioone, sealhulgas Hezbollah'd ja Houthi mässulisi. Neid organisatsioone on aga alates 7. oktoobrist 2023 oluliselt nõrgenenud ja nad ei ole suutnud rünnakutele tavapärasel viisil reageerida, teatab zdf.de.

Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) on Iraani korduvalt süüdistanud tuumarelva leviku tõkestamise kohustuste täitmata jätmises, mis suurendab skeptilisust Teherani tuumaambitsioonide suhtes. USA ja Iraani vahel on tuumaprogrammi üle varem olnud arvukalt ebaõnnestunud läbirääkimisi, mistõttu rahumeelse lahenduse väljavaateid peetakse praegu ülimalt nõrgaks.

Olukord on jätkuvalt pingeline ja paljud vaatlejad üle maailma jälgivad Lähis-Ida arenguid kasvava murega. Jääb näha, kuidas sõjalised tegevused arenevad ja millised tagajärjed on neil kogu piirkonnale.