München peentolmukaoses: maailma kõrgeim õhusaaste!

München peentolmukaoses: maailma kõrgeim õhusaaste!

Palju hingamisruumi? Tänapäeval pigem vähem, eriti Müncheni elanike jaoks. Kanada tohutud metsatulekahjud on vabastanud tahmaosakesi, mis levivad kaugele Saksamaale. Õhukvaliteet kannatab üha enam ja peentolmu mõõtejaamad hoiatavad hädasti murettekitava olukorra eest. Kuidas Keskendu Aruannete kohaselt oli München teisipäeva pärastlõunal maailma kõrgeima õhusaastega linn, edestades Delhit – murettekitavat tippkohta.

Nähtavus linnas on oluliselt vähenenud ja ka õhukvaliteet jätab soovida. Eksperdid hoiatavad, et see tahmapilv, mida Assooride kõrgus Euroopasse kannab, ei kujuta endast tõsist probleemi mitte ainult Münchenile, vaid suurele osale Euroopast. Õhtul langes München õhusaaste edetabelis tagasi neljandale kohale, kuid terviseriske ei tasu alahinnata.

Õhusaaste nõiaring

Küsimus, miks me juba sellise stressiga võitlema peame, on vastuse saanud Maailm heites pilgu Saksa juhtide tegelikkusele, kes on investeerinud ümberehitustesse tohutuid summasid, et saaksid sõita keskkonnaaladel. Sellegipoolest on tahkete osakeste saastatus endiselt kõrge ja paljudes linnades on oht, et nad ei suuda täita rangeid ELi õhusaastekontrolli nõudeid. Föderaalse keskkonnaagentuuri praegused mõõtmisandmed näitavad murettekitavaid arve: näiteks Berliinis Silbersteinstrassel on juba ületatud 33 päeva keskmist väärtust.

Kuigi keskkonnakaitsemeetmeid nagu keskkonnatsoonide kehtestamine on kasutusele võetud, ei paista olukord oluliselt paranevat. Föderaalne keskkonnaagentuur peab peentolmu kõrge taseme peamiseks põhjuseks maanteeliiklust. Probleemile aitavad kaasa ka tööstus ja küttesüsteemid. Uba peentolmu ekspert Marcel Langner kutsub üles võtma kahjuliku reostuse vastu võitlemiseks rohkem meetmeid ja tõhusaid keelde.

Terviseriskid ja ökoloogilised tagajärjed

Peentolmu terviseriskid on tõsised. Nagu EMP selgitab, et paljud surmajuhtumid ELis võivad olla tingitud tahketest osakestest (PM2,5), mis tähendab eeldatava eluea märkimisväärset lühenemist. 2022. aastal oli WHO hinnangul ELis õhusaaste tõttu üle 239 000 surmajuhtumi. Peen tolm võib põhjustada hingamisteede haigusi, kopsuvähki ja südame-veresoonkonna haigusi – tõsist ohtu meie tervisele.

Õhusaaste on endiselt suurim keskkonnatervise oht Euroopas. ELi eesmärk on vähendada tahkete osakeste saastet 2030. aastaks 55% võrra – see on ambitsioonikas eesmärk, mida praegust olukorda arvestades tundub raske saavutada. Uute õhukvaliteedi standardite kehtestamine on samm õiges suunas, kuid see nõuab rohkem kui lihtsalt eeskirju, et õhk tõeliselt puhastada.

Tahmapilvedest markeeritud münchenlased ootavad nüüd ilma paranemist, mida ennustatakse nädalavahetuseks. Äikesetormid ja loodest saabuv värske õhk võivad saastatud õhule lõpuks hoo sisse anda. Võib-olla on ilm ainsaks lootusekiireks näivas lõputus peene tolmu karussellil.