München: kui pantvangikriis pani linna hirmule – vaadake tagasi!

München: kui pantvangikriis pani linna hirmule – vaadake tagasi!

Mis sundis kaks meest panka röövima ja pantvange võtma? 4. augustil 1971 juhtus Münchenis Prinzregentenstrassel asuvas Deutsche Bankis midagi, mis kujundas Saksamaa kriminaalajalugu. ZDF-i dokumentaalfilm sündmustest, mida peetakse huvitavateks ja hirmutavateks, tõi esile rünnaku laastavad ja intensiivsed hetked. [ZDF] teatab, et panga töötajad valmistusid juba pärastlõunal päeva lõpuks. Kassapidaja Ludwig Kelnhofer soovis varakult lahkuda, kuna olukord läks õnnetuks, sest tema poja arstile anti vastuvõtt.

Kaks maskides kurjategijat, 1947. aastal Grazis sündinud Dimitri Todorov ja Hans Georg Rammelmayr, marssisid automaatidega relvastatud aktiivsuse tippajal panka. Asjaoludele teadmata võtsid nad pantvangi kokku kuus: viis naist ja kassapidaja. Röövlite nõudmised olid selged ja julged – nad nõudsid kahte miljonit marka ja kiiret põgenemissõidukit.

Paanika ja ettevalmistamatus

Müncheni politsei oli selleks ohtlikuks olukorraks kõike muud kui hästi ette valmistatud. Improviseeritud operatsioonikeskused ja siderikked muutsid olukorra veelgi keerulisemaks. Surve politseile kasvas, kuna umbes 5000 lähedalasuvat pealtvaatajat vaatas etendust tohutu huviga, samal ajal kui mõned neist lõõgastusid ja tarbisid delikatessipoest šampanjat.

Nagu ZDF kirjeldab, oli meeleolu pangas emotsioonide rullnokk: pantvangidele anti rahustamiseks šampanjat, samas kui atmosfääris domineerisid tundmatud hirmu- ja lootusevoolud. Võimuvõitlus politsei ja prokuröride vahel puhkes avalikult, kuna läbirääkimised takerdusid. Aja survel toimus dramaatiline pöördepunkt veidi enne südaööd.

Traagiline tulemus

Pärast pikki ja raskeid läbirääkimisi said küsitud summa ja põgenemissõiduk lõpuks kella 23 paiku mängu. Esimesed pantvangid suutsid pangast lahkuda, kuid olukord eskaleerus kiiresti. Rammelmayr ja pantvang olid pangast lahkumas, kui politsei tule avas. Kui Rammelmayr sai surmavalt vigastada, suri hoolimata erakorralisest meditsiinilisest operatsioonist saadud vigastustesse ka pantvangistaja Ingrid Reppel.

Dimitri Todorov tegutses kaootilises lähivõitluses. Samal ajal kui politsei põgenenud sõidukil nooleotsa avas, muutis Todorov oma taktikat ja jäi koos ülejäänud pantvangidega panka. Lõpuks suruti ta laua alla ja tabati. Rünnak tehti otseülekandes televisioonis, mis suurendas oluliselt avalikkuse tähelepanu. Tuntud isiksused nagu Franz Josef Strauß ja siseriiklik riigisekretär Erich Kiesl jälgisid sündmust restoranist.

Hirmutavad sündmused viisid politseitöös põhimõtteliste muutusteni. Erioperatsioonide komandode (SEK) kasutuselevõtt oli üks tagajärgi, mis reageeris uutele väljakutsetele. Todorov mõisteti lõpuks väljapressimise, viie mõrvakatse ja valevangistuse eest eluks ajaks vangi. Ta veetis 22 aastat vanglas, enne kui ta ennetähtaegselt vabanes, jättes Saksamaa kriminaalajalukku kohutava jälje.

Paljude jaoks meenutab 1971. aasta rünnak haavatavust näiliselt turvalises maailmas. [Wikipedia] rõhutab, et sellised sündmused on põhjalikult muutnud viisi, kuidas politsei pantvangiolukordadega tegeleb, et olla paremini valmis ja vältida hullemaid asju tulevikus.