Obermaini salapärane legendide maailm: röövlite lood!
Lichtenfels 2025. aastal: avastage Ülem-Frangimaal legende, dialekte ja aasta frangikeelset sõna "Röövel".

Obermaini salapärane legendide maailm: röövlite lood!
Ülem-Frangi legendide müstilises maailmas on palju pistmist kummaliste häälte ja kaduvate tuledega, mis pimeduses ringi paiskavad. Kes ei teaks lugusid, mida on lõkke ümber põlvkondade kaupa räägitud? Valju Peamine postitus Varem kuulsid inimesed sageli koduteel vaime rääkimas: "Kuhu ma kivi panema?" Need sageli tugevalt kaunistatud kogemused ei tekitanud mitte ainult hirmu ja õudu, vaid said ka külades kõneaineks.
Need lood pole mitte ainult osa piirkondlikust folkloorist, vaid aitavad kaasa ka Baierimaa rikkalikule murrete mitmekesisusele. Selle näiteks on 2025. aasta Ülem-Frangi sõna: “Röövel”, mis tähendab midagi kärulaadset. Seda sõna võib leida kahest loost, mis hoiavad elus piirkondlikku keelt ja kujundavad inimeste identiteeti.
Röövlite mitmekesisus
Dialektiliste pakkumiste raames BR huvitavaid teadmisi mõiste "röövlid" erinevatest tahkudest. Selgeks saab, et Röövlil tavaliselt ratast pole. Murre on siin mänguliselt viidatud ja teemaks on kihelkonnalaul, mis räägib ebaõnnestunud katsest raha teenida Frankoonia Šveitsis. Röövliga seoses mainitakse ka Drochboäri, millel küll ratast pole, kuid mis leiab siiski oma põhjuse, sest toetab inimesi omal ainulaadsel moel.
Piirkonnas on käru jaoks palju termineid, nagu Roowern, Rowerna või Blaachkarre, millest igaüks räägib omaette väikese loo. See mitmekesisus peegeldab Frankoonia Šveitsi rikkalikku dialekti, kus inimesed kasutavad ühe ja sama seadme jaoks erinevate nimede värvilist sõnavara.
Frangi keel ja selle päritolu
Pilk ajalukku näitab, et frangi keele murded kuuluvad alam-, kesk- ja ülem-saksa keelealasse. Kuidas edasi Baieri ajalooline leksikon võib lugeda, on Frangimaa halduspiirkonnad suuresti mõjutatud Ida-Frangi dialektist. Reini-Frangi ja Ida-Frangi keele vaheline piir on määratletud joonega Appel/Apfel, mis pakub suurt huvi eelkõige murdeuurimises.
Ülem-Frangi, Kesk-Frangi ja Alam-Frangi keel on erinevad vormid, mis eksisteerivad Baierimaal koos Baieri ja Švaabi murretega. Asjaolu, et frangi keele dialektid on nii keerulised, näitab veel kord, et Baierimaal pole ainult “baieri”, vaid rikkalik valik piirkondlikke fraase ja kultuurilisi eripärasid.
Legendid ja nendega seotud murded peegeldavad elavat traditsiooni, mis püsib ka tulevikus seni, kuni leidub inimesi, kes jutustavad ja hoiavad erilisi sõnu elus. Frankoonia murrete ja nende sõnavara maailmas on veel palju avastamist, mis rikastavad meie igapäevaelu.
