PETA lööb häirekella: loomakaitseskandaal Haßberge linnaosas!
Peta esitab Haßberge linnaosa farmiomanike vastu kaebuse kahtlustatuna loomade heaolu rikkumistes.

PETA lööb häirekella: loomakaitseskandaal Haßberge linnaosas!
Haßberge linnaosas on loomakaitsjate fookuses taluomanik. Loomakaitsjate organisatsioon Peta on esitanud taluniku peale kaebuse loomakaitseseaduse ja loomakaitse määruse väidetavate rikkumiste pärast. Vastavalt teabele NP Coburg Muuhulgas räägib see kettide külge seotud lehmadest ja vasikatest, kes elavad ebahügieenilistes tingimustes.
Süüdistus, et lehmi ja nende järglasi peetakse taunitavates tingimustes, edastati Bambergi prokuratuurile. Olukorrast teavitati ka vastutavat veterinaarametit. PETA on tuginenud vilepuhujate aruannetele, mis paljastavad hirmutava reaalsuse.
Haruldased ülevaated kasvatustingimustest
Sarnased süüdistused esitati hiljuti Rems-Murri rajooni veisekasvataja vastu. Kuidas edasi BKZ Teadete kohaselt on lekkinud salvestistel näha, et veised seisavad lahtises tallis sentimeetri sügavuses mudas. Mõnel loomal on kehal kuivanud väljaheide, samuti näib puudu olevat kuivad lamamispinnad. Lisaks puudub veistel ilmselgelt värske joogivesi ja kvaliteetne sööt. Sellises olukorras ei kannata mitte ainult lehmad, vaid ka vasikad – skandaalne olukord, mida Peta taunib kui loomade igapäevast kannatust.
Mida aga loomakaitseseadus tegelikult ütleb? Vastavalt Saksamaa loomakaitseseadusele, nagu veebilehel Loomakaitse Liit Nagu selgitatud, defineeritakse loomi kui kaasolendeid, kes tunnevad valu ja kannatusi. Seadus keelab välditava valu või kannatuse tekitamise ilma mõistliku põhjuseta. Sellest hoolimata teatavad loomakaitsjad jätkuvalt põhimõttelistest rikkumistest, eriti farmides.
Edasine tee
Haßberge ja Rems-Murri rajoonis toimunud intsidentide ümber valitsev põnevus tekitab küsimuse, kuidas käsitletakse loomade heaolu rikkumisi. Loomade heaolu rikkumist ei saa otse kohtusse anda, vaid sellest tuleb teatada veterinaarasutustele või politseile. See sunnib paljusid loomaõiguslasi nõudma õigussüsteemi reformimist, et anda loomakaitseühingutele kollektiivse tegutsemise õigus. See tähendab, et loomade kaitset saaks kohtus usaldusväärselt taotleda.
Ajal, mil teadlikkus loomade heaolust kasvab, on loota, et need reklaamid ja avalik arutelu loomakasvatuses toimuvate väärkohtlemiste üle toovad ka reaalselt muutusi. Lõppkokkuvõttes on loomadel õigus sellele, et neid peetakse liigikohasel viisil ja koheldakse lugupidavalt.