Ingrid Bader tähistab 90 aasta möödumist: Elu sõja ja rahu vahel!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Ingrid Bader vaatab tagasi oma lapsepõlvele Berliinis Teise maailmasõja ajal, mida iseloomustasid hirm ja õhurünnakud.

Ingrid Bader blickt auf ihre Kindheit in Berlin während des Zweiten Weltkriegs zurück, geprägt von Angst und Luftangriffen.
Ingrid Bader vaatab tagasi oma lapsepõlvele Berliinis Teise maailmasõja ajal, mida iseloomustasid hirm ja õhurünnakud.

Ingrid Bader tähistab 90 aasta möödumist: Elu sõja ja rahu vahel!

7. septembril 2025 tähistab Ingrid Bader oma 90. sünnipäeva ja vaatab tagasi sündmusterohkele eluloole. Berliinis sündinud ja kasvanud lapsepõlve kujundasid tema kogemused Teise maailmasõja ajal. Augsburger Allgemeine teatab, et pidev hirm õhurünnakute ees dikteeris tema pere igapäevast rutiini. Kohver tähtsamate dokumentidega oli alati pakitud ja valmis korteriukse ees, samas kui ööd veedeti sageli õhurünnakute varjupaikades.

Sõja karm reaalsus ilmnes ka laastavas pommitabamuses, mis hävitas täielikult kõrvalmaja. Üllataval kombel säästsid tema enda maja ainult katkised aknad. Need kogemused on osa tõelisest loost, mida paljud berliinlased elasid läbi ajal, mil linn oli paljude liitlaste pommirünnakute ihaldusväärne sihtmärk. Berliin koos oma suurte relvaettevõtetega oli kujunenud sõjategevuse keskseks keskuseks – teema, mis üldises ajalookirjutuses sageli kaotsi läheb.

Õhurünnakud Berliinile

Õhurünnakud tollasele keiserlikule pealinnale algasid Prantsuse mereväe lennunduse esimese rünnakuga ööl vastu 7. juunit 8. juunini 1940. Esimese tõsisema rünnaku korraldasid kuninglikud õhujõud 25. augustil 1940, mille käigus lendas üle linna 81 pommitajat. Kuigi märkimisväärseid kahjusid ei olnud, kasvasid rünnakud aja jooksul, mis kulmineerusid laastavate rünnakutega, mis algasid 1941. aastal. Sel aastal oli liitlaste peamiseks sihtmärgiks Berliin oma nelja miljoni elanikuga.

Nagu Vikipeedia selgitas, et Briti õhusõda linna vastu tõi kaasa kohutavad kaotused. Kõige hullemas õhurünnakus, mis toimus 3. veebruaril 1945, hukkus üle 2000 inimese ja hävis palju hooneid. Hirm elanike seas oli tuntav, sarnaselt Ingrid Baderiga.

Uus elu Allgäul

Pärast sõda otsis Ingrid Bader uut algust ja kolis lõpuks idüllilisse Švaabimaa piirkonda. Seal leidis ta mitte ainult uue kodu, vaid ka rahu pärast Berliini kaootilisi päevi. Mälestused sõjakoledustest jäävad neile aga tänini. Tema jaoks pole iga sünnipäev ainult põhjus tähistamiseks, vaid ka võimalus jätkata oma lapsepõlve lugude ja oma linna ajaloo jutustamist.

Ingrid Bader on näide nähtamatutest armidest, mida sõjad maha jätavad, aga ka nende inimeste katkematust elurõõmust, kes julgevad vaatamata rasketele saatuselöökidele uue alguse. Tema elu näitab muljetavaldavalt, kuidas inimeste julgus ja enesekindlus säilivad ka kõige mustematel aegadel.