Kliimakõnd Freisingis: nii võitleme kuumusega!

Kliimakõnd Freisingis: nii võitleme kuumusega!

22. juuni 2025 hilisel pärastlõunal kogunesid Freisingis Marienplatzile arvukad huvilised, et osaleda spetsiaalsel „kliimakõnnil“. Seda korraldasid Agenda 21 ja Urban Nature Working Group koostöös Weihenstein-Triesdorfi rakenduskõrgkooliga (HSWT). Temperatuuri tõustes ja peaaegu vaikse õhuga muutus see sündmus veelgi pakilisemaks. "Siin on vaja kliimakaitset ja täiustatud linna infrastruktuuri," selgitab Stefanie Burger föderaalsest looduskaitseühingust. lõunasakslased teatatud.

Jalutuskäiku saatsid HSWT õpilased, kes dokumenteerisid kohapeal olusid mõõteseadmete ja termokaameratega. Eesmärk oli koguda väärtuslikku teavet temperatuuri, tuule, niiskuse ja kiirguse kohta. Osalejatel oli ka võimalus täita küsimustikke, mille tulemused kaasatakse seminari üritustele teemal “Linn kui sotsiaalne ruum”.

Kuumus Saksamaa linnades

Praegune kuumastress paljudes Saksamaa linnades on eriti murettekitav: German Environmental Aidi uuringu kohaselt on mõjutatud üle 12 miljoni inimese. 2025. aasta kuumakontrolli raames sai 31 linnast 190-st punase kaardi ja on seetõttu eriti tugeva kuumasurve all. Saksa keskkonnaabi teatatud. Lõõgastumine ja hea enesetunne ei ole äärmuslike temperatuuride tõttu sageli võimalikud, eriti linnades, kus on tihe tihedus ja vähe rohelist ruumi.

Nendes pingelistes tingimustes on linnad nagu Mannheim ja Ludwigshafen kõige rohkem mõjutatud, samas kui teised, nagu Kiel ja Wilhelmshaven, tulevad õnneks toime väiksema kuumastressiga. Kinnistute ja avalike ruumide kohustuslike haljasalade miinimumnõuded muutuvad elukvaliteedi parandamiseks järjest valjemaks.

Kohanemissurve ja lahendused

Linnadele avaldatakse aina suuremat survet võtta kiireid ja tõhusaid meetmeid kuumastressiga kohanemiseks. See on ka Freisingi kliimakõnni eesmärk. Esitletakse ka “3 – 30 – 300” reeglit, mis heidab valgust puude mõjule linnaruumis: linnakliima jahutamisel on määrava tähtsusega puude nähtavus, puuvõrade osakaal ja kaugus parkidest. Esimeses jaamas, Asami sisehoovis, kogesid osalejad muljetavaldavalt, kuidas vanade hoonete varjud võivad põhjustada temperatuurikõikumisi.

Linna tahetakse täiustada uuenduslike lähenemisviiside abil, nagu rohelised fassaadid, veeobjektid ja suured potid, kus putukate elupaigana on puid. Üleujutusohtude paremaks tõrjumiseks on vaja ka “käsnalinna” kontseptsiooni. Selgub vajadus luua ühendatud haljasalasid, millest saavad kasu nii inimesed kui ka loomad. Linnaaiandusprojektid, näiteks Wörthi kõrgendatud peenardes, aitavad samuti linnapilti kobestada.

Pilk tulevikku

Üha enam urbaniseeruvas maailmas on pargid ja rohelised oaasid heaolu jaoks hädavajalikud. Jalutuskäigul osalejaid julgustatakse sellistest kohtadest mööda sõitma – lõppude lõpuks aitavad need lõõgastuda keset linnakära. Suur eesmärk jääb püsima: linn, mis on sinine, roheline, lahe ja elamist väärt, kõigile juurdepääsetav ning keskkonna- ja põlvkondadevahelise õigluse vaimus.

Freisingis asuv Rose Island on näide põlvkondadeülesest pargist, kuid ka siin on soovitatav olla ettevaatlik: tuleb meeles pidada gentrifikatsiooni ohtu uutel haljasaladel. Reegel “3 – 30 – 300”, mille kohaselt haljasalad ei ole luksus, peaks olema suunanäitaja kogu Saksamaa linnade tuleviku planeerimisel.

Vajalik on ümbermõtlemine, et heaolu taastuks linnaruumi ja linnad jääksid elamisväärseks kõigile. Siin saavad kõik tegutseda ja edendada nõudlust roheluse suurendamise ja soojaga kohanemise meetmete järele.