Kuldne šaakal Syltil: jahiluba tekitab tuliseid vaidlusi!

Kuldne šaakal Syltil: jahiluba tekitab tuliseid vaidlusi!

Kuldšaakal on viimastel nädalatel Syltis palju elevust tekitanud. Alates 19. maist on tekkinud murettekitav pilt: need metsloomad on tapnud üle 90 lamba, sealhulgas palju tallesid. See tõi kaasa Schleswig-Holsteini keskkonnaameti hagi, mis tegi 5. juunil liigikaitseseaduse alusel erandi, mis kehtib kuni 31. juulini. See luba lubab kuldšaakalit tulistada, kuna see kujutab endast märkimisväärset ohtu kohalikule põllumajandusele, eriti pesitsus- ja sigimisperioodil, eriti rannikukaitse seisukohalt olulisele lambakasvatusele. Vastavalt aruannetele Maailm WWF seab aga heakskiidu kahtluse alla. Nad kritiseerivad usaldusväärsete uuringute puudumist, mis tõestaksid nende metsloomade negatiivset mõju maapinnal pesitsevatele lindudele.

Arutelu stardiloa üle on kõike muud kui tühine. Keskkonnaminister Tobias Goldschmidt (rohelised) tõi tulistamisele mitu põhjust. Nende hulka kuuluvad kariloomade kaitse, oht maapinnal pesitsevatele lindudele ja tammide kasvatamise roll rannikukaitses. Looduskaitseühingud on aga eriarvamusel: kui ühed on tulistamisega nõus, siis teised peavad põhjuseid küsitavaks. Selle küsimuse keerukust illustreerivad võrdlused sarnaste hunditaotlustega, mille kohtud tunnistasid vastuvõetamatuks.

Olukord Syltis

Jällegi päevauudised Väidetavalt vastutas talle vigastamise ja tapmise eest kuldšaakal, kes taas tegutses Sylti farmis ööl vastu reedet, 6. juunit. Mõjutatud lambakoerad püüavad oma loomi kaitsta, hoiatades jahimehi ja kasutades kuldse šaakali leidmiseks öövaatlusseadmeid. Jahimeeste kogemus viitab ka sellele, et looma tulistamine on väljakutse, sest ta on öine ja väga lõhnatundlik. Piirkonna jahimehe asetäitja Manfred Uekermanni sõnul saab selle uustulnuka jaht olema asjaosalistele jahimeestele tõeline kannatuse proovilepanek.

Kuldšaakali vastuolulisel jahil on ka laiem sotsiaalne mõõde. Loodusökoloog Felix Böcker rõhutab, et kuldšaakal inimesele otsest ohtu ei kujuta. Küll aga kujutab see ohtu karjatatavatele ja põllumajandusloomadele. Tihti juhtub, et kuldšaakal tapab rohkem saaki, kui ta tegelikult ära sööb – seda käitumist nimetatakse "ülejäägitapmiseks". Sellel võivad olla laastavad tagajärjed Sylti lambakasvatusele.

Uus elanik Saksamaal

Lähis-Idast ja Aasiast pärit kuldšaakalid on Saksamaal suhteliselt uus nähtus, mis on saabunud saarele Hindenburgi tammi kaudu. Esimesed kinnitatud tõendid pärinevad aastast 1997. Nüüd on need levinud erinevatesse liidumaadesse, sealhulgas Alam-Saksimaale ja Baden-Württembergi. Nende käitumine ja kohanemisvõime muudavad nende integreerumise uutesse elupaikadesse lihtsaks. Nende arvukus Euroopas on hinnanguliselt umbes 150 000, huntide arvukus aga umbes 23 000.

Kuldšaakali jaht Saksamaal võib tulevikus muutuda juriidiliselt oluliselt vastuolulisemaks. Nagu WWF selgitab, ei ole õiguslik olukord veel piisavalt selgeks tehtud, et selline tegu üleüldine seadustada. Kriitikud rõhutavad põhjalike uuringute puudumist üksikute loomade eemaldamise mõju kohta kogu populatsioonile. Saab näha, kas meede on viljakas või toob see kaasa vaid lühiajalise paranemise. Üks on aga kindel: Sylti kuldšaakali debatis pole viimast sõna veel öeldud.