Ebersberg mälestab koonduslaagri vange: uus stele natsirežiimi ohvritele!

Ebersberg mälestab koonduslaagri vange: uus stele natsirežiimi ohvritele!

Ebersbergis on toimumas midagi märkimisväärset: luuakse uus mälestuspaik, mis meenutab natsirežiimi ohvreid ja toob tagasi mälestuse toonastest õudustest. 22. augustil 1945 avastati Ebersbergi metsast viie natside poolt mõrvatud koonduslaagri vangi surnukehad. Nad seoti kinni ja tulistati kuklasse. Kaasaegsed tunnistajate aruanded näitavad, et need olid Poingeni surmarongi vangid. See kohutav lugu äratab huvi sellistes ajaloouurijates nagu Robert Schurer, kellel on tõepoolest mälukultuuri oskus. Süddeutsche.de teatab, et Schurer on kogunud teavet uue mälestuspaiga kohta, mis toob ohvrite ja teiste teadvusel olevate vangide mälestused tagasi Naberbergi viies vanglas. elanikkonnast.

Selle mälestusmärgi aluskivi pandi 1951. aastal, kui linnapea Otto Meyer lasi Ebersbergi vanale kalmistule matta 20 natsionaalsotsialismi ohvrit. Kuid aastakümnete jooksul unustati mälestamine. 1950. aastatel ehitatud nelinurkne sindelkatusega sammas on seletamatult kadunud. Selle nihkumise teooriad ütlevad, et see langes kalmistu laiendamise ohvriks. 1958. aastal kaevati viis koonduslaagri vangi välja ja maeti ümber endise Flossenbürgi koonduslaagri aukalmistule, mis tähendas, et Ebersbergi memoriaal tegelikult kadus. [Merkur.de]. pöörduti vastumeelselt.

Uus monument Ebersbergile

Kuid Robert Schurer on otsustanud mälestuse tagasi tuua. Tema kavand uuele mälestusmärgile, mis ehitatakse vana kalmistu õnnistussaali, sisaldab lihtsat Corteni terasest valmistatud terast. Sellele kirjutatakse kesksed sõnad “Mälestamine – Mälestamine – Vastutus”. Lisaks on majutatud andmed viie koonduslaagri vangi ja Ukraina sunnitöölise Gabriel Poselenyki kohta, kelle Gestapo 1944. aastal Ebersbergis hukkas. Schurer on potentsiaalsetele toetajatele annetuste kogumiseks saatnud juba 70 meili, kuna tal on monumendi realiseerimiseks vaja veel kokku 3000 eurot. Kunstnik Matthias Larasser-Bergmeister on oma toetuse juba pannud ja katab poole kuludest. Ebersbergi linn aga projektis rahaliselt ei osale, mis tähendab, et rahastus peab tulema elanike annetustest.

Annetusüleskutsele on vastukaja olnud positiivne: viiendik vajalikust summast koguti juba esimeste päevadega. Ka linnapea Ulrich Proske toetas projekti ja töötas otsustavalt oma perekonna ajalooga leppimise nimel. Schurer kavatseb korraldada ajaloo seminari 2024. aasta sügisel, et koguda rohkem teavet Ebersbergi alllaagri kohta. Monumendi võiks püstitada 2024. aasta sügisel – kuid täpne kuupäev on veel õhus.

Selle mälestusmärgi eesmärk on võtta seisukoht unustamise vastu ja meenutada Ebersbergi elanikele juhtunut, et sellised julmused enam ei korduks. Lõppkokkuvõttes on see vastutusakt mitte ainult ajaloo mälestamiseks, vaid ka selle aktiivseks ankurdamiseks inimeste teadvusesse.