Õhupüssirünnak Dillingenis: fookuses islamistide vestlused!

Õhupüssirünnak Dillingenis: fookuses islamistide vestlused!

Dillingen an der Donaus tekitab segadust juhtum, mis tõstab tähelepanu keskmesse radikaliseerumise ohud ja veebis levitatavad vägivaldsed fantaasiad. 22-aastast meest kahtlustatakse õhupüssist möödasõitvate autode pihta tulistamises. See juhtum tõstatab küsimusi sotsiaalmeedia ja äärmuslike vestluste rolli kohta, milles levitati vägivaldseid fantaasiaid teatud rühmade, eriti juutide ja kurdide vastu. Valju BR.de Süüdistatav tegutses vaid paar kuud eksisteerinud islamistlikus vestlusgrupis, kuhu kuulusid aastatel 2001–2004 sündinud liikmed.

Aruannete kohaselt avaldas kahtlustatav soovi reaalses maailmas aktiivselt tegutseda. See näitab, kui sügavalt võib digitaalne radikaliseerumine noorte ellu tungida, eriti suhtluskanalite, näiteks sotsiaalmeedia kaudu. Müncheni prokuratuur on juba teatanud, et liigitab mehe terroriorganisatsiooni IS poolehoidjaks. See on murettekitav, sest äärmuslased kasutavad sageli Internetti oma ideoloogiate edendamiseks ja uute järgijate leidmiseks. Föderaalne kodanikuhariduse agentuur on dokumenteeritud.

Interneti-radikaliseerumise oht

Üks aspekt, mida üha enam kritiseeritakse, on sotsiaalmeedia roll radikaliseerumisprotsesside katalüsaatorina. Vihasõnumeid ja äärmuslikku sisu levitatakse sageli platvormide kaudu, mis on suunatud just noorematele kasutajatele. Vastavalt uuringule, mille autor ISD Seoses vihakõne ja radikaliseerumisega on digitaalsed suhtluskanalid selliste ohtlike ideoloogiate leviku jaoks üliolulised. Selle uuringu kohaselt tarbivad kasutajad sageli äärmuslikku sisu, seadmata kahtluse alla selle levitajate motivatsiooni.

Dillingeni kahtlusalune näitab nende nähtustega paralleele. Juba kooliajal pandi teda tähele, sest ta vältis oma usu tõttu kontakti teatud õpetajatega. Tollal ei pidanud õpetajad ja spetsialistid teda radikaalseks, kuid pärast keskkooli lõpetamist muutus tema käitumine kardinaalselt. Väidetavalt tulistas ta septembris oma õhupüssist 22 korda sõidukite pihta eesmärgiga tabada "uskmatuid". Õnneks materiaalset kahju ei tekkinud.

Pinge sõnavabaduse ja radikaliseerumise vahel

Arutelu radikaliseerumise üle läbib sageli küsimus, mil määral on sekkumine vajalik ilma sõnavabadust ohustamata. Üks aspekt, mida eksperdid nagu Thomas Mücke vägivallaennetusvõrgustikust rõhutavad, on kiirustavate järelduste oht. Usulised tõekspidamised ei ole automaatselt radikaliseerumise näitaja. Sellegipoolest on väljakutseks leida õige viis väidetavate kahtlustega toimetulemiseks, sest spetsialistidel on sageli noorte inimeste eludest piiratud ülevaade.

Haridus ja radikaliseerumisprotsesside dünaamika mõistmine on olulisemad kui kunagi varem. Terroriekspert Hans-Jakob Schindler kutsub üles tugevamale koostööle sotsiaalmeedia ja võimude vahel, et radikaliseerumise märke varakult ära tunda ja neile vastu astuda.

Praeguses olukorras paneb kohtuvõim oma kaardid lauale: nüüd tuleb selgitada, kas süüdistatav tegutses ideoloogilistest veendumustest. Süütuse presumptsioon kehtib kuni asja lõpliku selgitamiseni. Kohtualuse vanematel pole seni olnud huvi kommenteerida ja advokaati ei õnnestunud saada. Ühiskond võib seda juhtumit siiski käsitleda kui käivitajat, et harida digitaalse suhtluse ja radikaliseerumisega seotud väljakutseid ning töötada välja lahendusi.