Rassism Dachaus: paneeldiskussioon valgustab plahvatusohtlikke teemasid

Rassism Dachaus: paneeldiskussioon valgustab plahvatusohtlikke teemasid

Dachau, Deutschland - Dachaus on rassismi ja diskrimineerimise arutelu täies hoos. Stephan Dünnwald, kes töötab Baieri põgenike nõukogus ja on pühendunud pagulaste õigustele, täheldab parempoolsete äärmuslaste ja rassistlike positsioonide kasvavat levikut. Bundestagi valimiskampaania kontekstis selgub, et tööandjad on üha vähem nõus pagulasi palkama, vähendades samal ajal avalikku kriitikat. "On väljakutse, et riiki tuleb vähem põgenikke," ütleb Dünnwald. Sotsiaalne lõhe avaneb jätkuvalt ja arutelu on ülekuumenenud, mis muudab sisserändajate õiglase kaitse juurdepääsuks, kuulete Hamado Dipamalt, rassismivastasest ja diskrimineerimisvastasest konsultandist Abagy's.

28. juunil tähistab Racismi vastane ümarlaud Dachau oma kümnendat aastapäeva - head võimalust mõelda, kui kaugele ühiskond tegelikult on jõudnud. See tabel asutati selleks, et kaitsta end parempoolsete äärmuslaste eest. Ludwig-Thoma majas toimuva paneeldiskussiooni käigus arutavad Dünnwald ja DiPama praegust rassismivastast poliitikat ja nende pakutavaid väljakutseid. Samuti saab selgeks, et valimiskampaania viidi pagulaste ja rändajate tagaküljel. "Peame igapäevaelus rassismiga rohkem vastuolusid tegema," ütleb Dünnwald.

faktipositsioon

Praegune olukord on murettekitav. Föderaalse diskrimineerimisvastase agentuuri raporti kohaselt teatati aastatel 2021–2023 üle 20 600 diskrimineerimise juhtu, rassistliku ja antisemiitliku diskrimineerimisega. Ferda Ataman, üks esindajatest, räägib Saksamaal diskrimineerimiskriisist ja nõuab tungivalt tõhusaid kaitsemeetmeid. "Saksamaal on meil eksimatu arv inimesi, keda diskrimineerimine mõjutab," ütleb Ataman.

Arusaamata juhtumite arv on tõenäoliselt veelgi suurem, kuna 16–30 % elanikkonnast väidab, et nad on kogenud diskrimineerimist. Föderaalses diskrimineerimisagentuuris asus eelmisel aastal diskrimineerimiseks 11 400 inimest. "Paljude ekspertide sõnul on olemas vajadus üldise võrdse kohtlemise seaduse reformi järele," ütleb Reem Alabali-Radovan, kes juhib tähelepanu sellele, et eriti parandada kaitset valitsusasutuste diskrimineerimise eest.

väited

Arutelus on keskne mure rassismi ja antisemitismi kaitselünkade sulgemine. Poliitilised esindajad ja diskrimineerimisvastased aktivistid, näiteks dr Mehmet Daimagüler, rõhutasid, et diskrimineerimine on laialt levinud ka riigiasutustes, eriti Sini ja Roma suhtes. "Peame tegema koostööd, et tagada, et iga inimene, sõltumata päritolust või identiteedist, austatakse," nõuab ta. Jehoova tunnistajate ja LSBTIQ*kogukonna julgeolekuolukord on endiselt eriti murettekitav, mis Sven Lehmanni sõnul puutub endiselt kokku suurte diskrimineerimise ja vägivalla riskidega.

Dachau koonduslaagri memoriaal puutub kokku ka Venemaa poole väidetega, mis väidavad, et riikide värvides lihvimine oli sealt eemaldatud. See tagab täiendavad pinged, mis suurendavad veelgi rassismi teadlikkust piirkonnas.

Üldiselt saab selgeks, et Baieri rassismi ja diskrimineerimise sotsiaalne läbivaatus on rohkem kui kunagi varem vaja. Korduvad nõudmised igas linnas diskrimineerimisvastase saidi rajamiseks rõhutavad teema kiireloomulisust. Baieris on praegu ainult kuus sellist kohta, see on tõsiasi, et paljud leiavad ebapiisavalt.

Jääb veel loota, et eelseisvad arutelud Ludwig-Thoma majas ja rassismi vastase ümarlaua aastapäeva pidustused annavad uusi impulsse rassismi ja diskrimineerimisega tegelemiseks. Diskrimineerimise vastane kasutamine peab jääma Baieri ja kaugemale püsivaks ja tõsiseks pingutuseks.