Rassism Dachaus: paneeldiskussioon tõstab esile plahvatusohtlikud teemad

Rassism Dachaus: paneeldiskussioon tõstab esile plahvatusohtlikud teemad

Dachaus on arutelu rassismi ja diskrimineerimise üle täies hoos. Baieri pagulasnõukogus töötav ja pagulaste õiguste eest seisev Stephan Dünnwald tunneb muret paremäärmuslike ja rassistlike seisukohtade järjest leviku pärast. Föderaalvalimiste kampaania kontekstis on selge, et tööandjad on üha vähem valmis pagulasi tööle võtma, samal ajal väheneb avalik kriitika küüditamiste suhtes. "On kõlavamaid üleskutseid, et riiki tuleks vähem põgenikke," ütleb Dünnwald. Agaby rassismi- ja diskrimineerimisvastane konsultant Hamado Dipama ütleb, et sotsiaalne lõhe suureneb veelgi ja arutelu on ülekuumenenud, muutes migrantide juurdepääsu õiglasele kaitsele raskemaks.

28. juunil tähistab Dachau rassismivastane ümarlaud oma kümnendat aastapäeva – see on hea võimalus mõtiskleda selle üle, kui kaugele ühiskond on tegelikult jõudnud. See tabel loodi selleks, et kaitsta end paremäärmuslaste rünnakute eest. Ludwig Thoma majas toimuval paneeldiskussioonil arutlevad Dünnwald ja Dipama praeguse rassismivastase poliitika ja sellega kaasnevate väljakutsete üle. Samuti selgub, et valimiskampaania viidi läbi pagulaste ja migrantide seljas. "Peame tegema rohkem, et igapäevaelus rassismile vastu seista," nõuab Dünnwald.

Faktid

Praegune olukord on murettekitav. Föderaalse diskrimineerimisvastase agentuuri aruande kohaselt teatati aastatel 2021–2023 üle 20 600 diskrimineerimise juhtumist, kusjuures eriti levinud on rassistlik ja antisemiitlik diskrimineerimine. Üks volinikest Ferda Ataman räägib diskrimineerimiskriisist Saksamaal ja nõuab tungivalt tõhusate kaitsemeetmete võtmist. „Saksamaal on arvukalt inimesi, keda diskrimineerimine mõjutab,” ütleb Ataman.

Teatamata juhtumite arv on tõenäoliselt veelgi suurem, sest 16–30% elanikkonnast ütleb, et on kogenud diskrimineerimist. Eelmisel aastal võttis Föderaalse Diskrimineerimisagentuuriga diskrimineerimise teemal ühendust 11 400 inimest. "Paljude ekspertide hinnangul on vajadus üldise võrdse kohtlemise seaduse reformimise järele," ütleb Reem Alabali-Radovan, kes toob välja, et eelkõige vajab tõhustamist riigiasutuste kaitse diskrimineerimise vastu.

Nõudmised

Arutelu keskseks murekohaks on rassismi ja antisemitismi vastase kaitse lünkade kaotamine. Poliitilised esindajad ja diskrimineerimisvastased aktivistid nagu dr Mehmet Daimagüler rõhutavad, et diskrimineerimine on laialt levinud ka riigiasutustes, eriti sintide ja romade suhtes. "Peame tegema koostööd tagamaks, et iga inimest, olenemata päritolust või identiteedist, austatakse," nõuab ta. Julgeolekuolukord on jätkuvalt murettekitav Jehoova tunnistajate ja LGBTIQ* kogukonna jaoks, keda Sven Lehmanni sõnul ähvardab jätkuvalt suur diskrimineerimise ja vägivalla oht.

Dachau koonduslaagri memoriaal seisab silmitsi ka Vene poole väidetega, et seal eemaldati rahvusvärvides lindid. See tekitab lisapingeid, mis tõstab veelgi teadlikkust rassismist piirkonnas.

Üldiselt on selge, et sotsiaalset vastasseisu rassismi ja diskrimineerimisega Baieris on vaja rohkem kui kunagi varem. Korduvad üleskutsed luua igas linnas diskrimineerimisvastane büroo rõhutavad probleemi kiireloomulisust. Praegu on Baieris vaid kuus sellist ametikohta, mis on paljude arvates ebapiisav.

Jääb üle loota, et eelseisvad arutelud Ludwig Thoma majas ja rassismivastase ümarlaua aastapäeva pidustused annavad rassismi ja diskrimineerimisega tegelemiseks uut hoogu. Võitlus diskrimineerimise vastu peab jääma pidevaks ja tõsiseks jõupingutuseks Baieris ja mujal.