Reformatsioonifestival Augsburgis: loeng usuõpetuse tulevikust
31. oktoobril peab piirkonnapiiskop Klaus Stiegler Augsburgis loengu usuõpetusest. Muusikaline saatekooride saatel.

Reformatsioonifestival Augsburgis: loeng usuõpetuse tulevikust
31. oktoobril 2025 pühitsetakse Augsburgi Püha Anna kirik reformatsioonile, kui regionaalpiiskop Klaus Stiegler peab loengu teemal “Usuhariduse tulevik”. Sündmus ei ole oluline mitte ainult protestantliku kiriku jaoks, vaid ka Augsburgi linna jaoks, mis mängib reformatsiooni ajaloos keskset rolli. Stieglerit oodatakse teoloogiaõhtu aukülaliseks ning kell 19.00. õhtu lõpetavad muusikalised helid – tagavad madrigalikoor ja praostkonna ringkonna tromboonikoor.
Reformatsiooni juured on ajaloolises hetkes, mis sai alguse umbes 500 aastat tagasi, mil Martin Luther avaldas 31. oktoobril 1517 oma kuulsad 95 teesi kirikus tekkinud kaebuste kohta. Need teesid käsitlesid peamiselt indulgentse, paavsti poolt antud päästeinstitutsioone, millel oli sel ajal suur tähtsus. Lutheri ideed, mida ta trükkimise teel laialdaselt levitas, viisid sügavate teoloogiliste vaidlusteni ja tekitasid uue teadlikkuse isiklikust suhtest Jumalaga.
Sissevaade reformatsiooni ajalukku
Augsburg ei olnud mitte ainult koht, kus paavsti saadik Cajetan Lutherit 12.–14. oktoobril 1518 oma teese tagasi lükkamata üle kuulas, vaid ka 1530. aasta Augsburgi usutunnistuse stseen. Seda ülestunnistust, mis loeti ette enne keiser Karl Suure saamist, järgib nüüd umbes 7 miljonit kirikut ja 9 miljonit riiki. Kristlased, kristlased kogu maailmas, niimoodi Pühapäevaleht teatatud.
Reformatsioon oli aga midagi enamat kui lihtsalt religioosne liikumine. See viis kristliku usukogukonna lõhenemiseni ja avaldas püsivat mõju sotsiaalsetele struktuuridele. Reformatsiooni käigus kristlus Euroopas pluraliseerus, mis ei mõjutanud mitte ainult usupraktikat, vaid ka poliitilist osalust ja haridust. Selle näiteks on 1555. aasta Augsburgi rahu, mis tunnistas luterlikku ja katoliku konfessiooni, kuid välistas reformeeritud või anabaptistlikud liikumised, nagu bpb juhib tähelepanu.
Vaadates religiooniõpetuse tulevikku
Stiegleri peaettekanne käsitleb tulevikku suunatud lähenemist usuõpetusele, mis toetub reformatsiooni saavutustele. Individualiseeritud usukäsitluste tugevnemine ja isikliku Jumala-suhte rõhutamine, mille Lutheri teoloogia endaga kaasa tõi, võiks ka tänapäeval õpetamises olulist rolli mängida. Eriti meie üha pluralistlikumaks muutuvas ühiskonnas on oluline religiooniõpetus kujundada nii, et see õpetaks õpilastele rahumeelse kooseksisteerimise põhitõdesid ja jätaks ruumi kriitilisele mõtlemisele.
Õhtu muusikaline etteaste madrigalikoori ja praostkonna ringkonna tromboonikoori esituses rikastab seda tähtsat õhtut veelgi ja jääb osalejatele kindlasti soojalt meelde.
Reformatsioonipäev ei ole pelgalt tagasivaade, vaid ka võimalus kujundada usu tulevikku ja hoida elus ajaloo õppetunde, samal ajal kui Augsburg toimib jätkuvalt dialoogi ja teoloogilise arutelu kohana.