Nitraadioht joogiveele: Unterallgäu häire!
Nitraatide taseme tõus Allgäu alamjooksul ohustab joogivett. Praeguse arutelu keskmes on põllumajandus ja keskkonnakaitse.

Nitraadioht joogiveele: Unterallgäu häire!
Memmingeni kruusatasandikul oli viimastel päevadel äkiline vihmasadu, mis mitte ainult ei leotanud maapinda, vaid avaldas tõsiseid tagajärgi ka joogivee kvaliteedile. Aruanded alates BR näitavad, et põhjavee nitraadireostus suureneb murettekitavalt. Kempteni veemajandusameti eksperdid on umbes 15 aastat jälginud nitraadisisalduse tõusu, mis ületab lubatavaid piirväärtusi nüüd kolmel neljandikul uuritud aladest.
Vesi on piirkonna umbes 80 000 inimesele, sealhulgas Memmingeni linnale eluliselt tähtis. Kuid tõusvad põhjavee näidud lähenevad murettekitavalt piirväärtustele, mis nõuavad viivitamatut tegutsemist. Mida paljud inimesed ei tea: nitraate ei peeta mitte ainult tervisele ohtlikuks, eriti imikutele, vaid see on klassifitseeritud ka kantserogeenseks. Selle probleemi peamiseks põhjuseks on põllumajanduse intensiivistamine, eriti Bad Grönenbachi piirkonnas.
Nitraadireostuse põhjused
Põllumajandustavad on meie joogivee kvaliteedi seisukohalt üliolulised. Sõnniku ja väetiste liigne kasutamine põhjustab nitraatide leostumist põhjavette. Vastavalt uuringule, mille DVGW Saksamaa on maailmas suuruselt kolmas põllumajanduse eksportija, kus on umbes 200 miljonit veist, siga ja kodulinde, mis kõik mõjutavad sõnnikutootmist.
Kuid see ei puuduta ainult loomakasvatust. Energiakultuuride, näiteks biogaasi tootmiseks kasutatava silomaisi kasvatamine nõuab samuti suures koguses väetist. Eelkõige aitavad biogaasijaamad suurendada toitainete ülejääki paljudes piirkondades. See ei mõjuta mitte ainult põhjavett, vaid kahjustab ka keskkonda tervikuna, soodustades veekogude eutrofeerumist.
Keskkonnaühenduste nõudmised
Olukord on juba tekitanud pahameelt: föderaalne looduskaitseliit nõuab sõnniku leviku piiramiseks veekaitseala laiendamist. Samuti soovitatakse rahastamine siduda keskkonna- ja loomakaitseteenustega. Alam-Allgäu põllumeeste selts suhtub aga looduskaitsenõuetesse skeptiliselt. Ta väidab, et keskkonnasõbralikkust ei saa mõõta ainult ettevõtte suuruse järgi ning hoiatab võimalike majanduslike ohtude eest väiksematele ettevõtetele uutest nõuetest.
Samas annab põllumeeste selts märku soovist rääkida ja on avatud väetamise muudatustele, kui see aitab kaitsta joogivett. See on eriti oluline, kuna föderaalse keskkonnaministeeriumi 2024. aasta nitraadiaruande kohaselt näitab 25,6 protsenti mõõtmispunktidest juba suurenenud nitraadikontsentratsiooni.
On vaja tegutseda
Aruanded näitavad selgelt, et on vaja tegutseda. Enamik Saksamaa põhjaveevarusid on halvas seisukorras, mis muudab puhastamise mitte ainult keeruliseks, vaid ka kulukaks. Nitraadireostuse vähendamise meetmed võivad tarbijatele kaasa tuua lisakulusid, kuna veetarnijad on sunnitud joogivee puhastamiseks rakendama keerukaid protsesse.
Reostatud aladel peavad põllumehed vähendama väetamist kuni viiendiku võrra ja kasutama lämmastikukadude vähendamiseks selliseid meetodeid nagu kattevili või otsekülv. Need väljakutsed tuleb ületada, et tagada joogivee kvaliteet pikas perspektiivis.
Alam-Algäu joogivee tulevik on poliitikute ja administratsiooni kätes, keda kutsutakse üles leidma sobivaid lahendusi. Vastutustundlik lähenemine põllumajandustavadele ning tihe koostöö keskkonnakaitsjate ja põllumajanduse vahel on hädavajalikud, et üheskoos sellest ähvardavast olukorrast üle saada.