Mindeli kalapopulatsioon: ühistu reageerib tohututele ohtudele!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Unterallgäus asuv kalaühistu Obere Mindel tegeleb kliimamuutustest ja kiskjatest tulenevate kiireloomuliste kalavarude probleemidega.

Die Fischereigenossenschaft Obere Mindel in Unterallgäu behandelt dringende Herausforderungen für den Fischbestand aufgrund von Klimawandel und Raubtieren.
Unterallgäus asuv kalaühistu Obere Mindel tegeleb kliimamuutustest ja kiskjatest tulenevate kiireloomuliste kalavarude probleemidega.

Mindeli kalapopulatsioon: ühistu reageerib tohututele ohtudele!

Kalandusühistu Obere Mindel seisab silmitsi tõsiste väljakutsetega, millest tuli juttu ka aasta üldkoosolekul. Kuidas Merkuur aruannete kohaselt on oluline tegeleda kohalikule kalapopulatsioonile avaldatava survega. Kliimamuutused, veetemperatuuri tõus ning suurem oht ​​saada kormoranide ja hanelindude söömiseks koormavad populatsioone palju. Esimesed saarmavaatlused vees on olukorra veelgi hullemaks muutnud.

Saarma tekitatud kalandusühistule maksti 2024. aastal kogu Baierimaal muljetavaldavat 2,4 miljonit eurot. Võrdluseks: hunt maksis vaid 30 000 eurot. Need tohutud summad näitavad, kui tõsised on probleemid, millega kalurid peavad võitlema. Švaabimaa kalade seisundi aruanne näitab ka seda, et paljud kohalikud kalaliigid kaotavad üha enam oma elupaika.

Väljakutsed kalandusele

Kaluritele tekitab probleeme eelkõige Mindeli ja Auerbachi lisajõgede veetaseme langus. Tegevdirektor Edgar Putz rõhutab, et asustusmeetmed on vajalik kohandada muutunud oludele. Lisaks lasti kohalikesse vetesse üle 30 000 noore kala, et varusid turgutada. Väljakutse seisneb aga selles, et üleujutused ja kõrge põhjaveetase olukorda ei paranda.

Juhatuse uutel valimistel kinnitati esimeheks Hans-Joachim Weirather, keda toetasid aseesimehena Michael Häring ning hindajate ja audiitorite meeskond. Eriti austatud oli Richard Tatzkow, kes auditeeris usaldusväärselt ühistu raamatupidamist 20 aastat.

Ülepüük ja globaalne mõõde

WWF warnt vor den verheerenden Folgen von Überfischung und Klimawandel, die auch die Fischbestände in Nord- und Ostsee erheblich gefährden. Es ist ein alarmierendes Bild: So hatte der Ostseehering in den letzten fünf Jahren die historisch schlechtesten Jahre, und der Dorschbestand gilt als kollabiert.

EL-i riigid reformisid kalanduspoliitikat kümmekond aastat tagasi, et 2020. aastaks võidelda ülepüügiga, kuid paljud selle piirkonna kalavarud on endiselt ülepüütud. Kalatarbimise vähenemine Saksamaal on järjekordne märk sellest, et tarbijad muutuvad tundlikumaks ning Saksamaa kodanikud kulutasid 2022. aastal kalale 4,9 miljardit eurot, mis on 9 protsenti vähem kui aasta varem.

Teed tulevikku

Nende väljakutsetega toimetulemiseks apelleerib WWF säästva rahvastikumajanduse vajadusele ja kutsub üles rajama suuremahulisi kaitsealasid ilma ärilise kasutuseta. Kiiresti on vaja ka paremat kontrolli merel püütud püügi üle. Lõpetuseks hoiatavad eksperdid, et kliimamuutused võivad püügitingimused veelgi keerulisemaks muuta. Iga soojenemiskraadi kohta langeb ülemaailmne püügipotentsiaal üle kolme miljoni tonni. Sellel võivad olla katastroofilised tagajärjed, eriti arengumaades, kus paljud inimesed kasutavad valguallikana kala.

Neid probleeme silmas pidades on selge, et kohalikud algatused, nagu kalaühistu Obere Mindel, on olulised mitte ainult piirkonna, vaid kogu veespetsiifilise piirkonna jaoks. Säästvad kalavarud, mis suudavad paremini kohaneda keskkonnamuutustega, on ülimalt olulised. Kohalikke osalejaid kutsutakse üles andma oma osa ja leidma uuenduslikke uusi viise kalapüügi jätkusuutlikuks muutmiseks.