Kas AI võib olla kuri? Kaufbeureni lasteülikool selgitab asju!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Kaufbeurenis arutlesid 70 last prof dr Schlögl-Flierliga tehisintellekti eetilistest küsimustest lasteülikoolis.

In Kaufbeuren diskutierten 70 Kinder mit Prof. Dr. Schlögl-Flierl über ethische Fragen zu Künstlicher Intelligenz bei der Kinderuni.
Kaufbeurenis arutlesid 70 last prof dr Schlögl-Flierliga tehisintellekti eetilistest küsimustest lasteülikoolis.

Kas AI võib olla kuri? Kaufbeureni lasteülikool selgitab asju!

Kaufbeurenis asuvas Schraderi koolis koges umbes 70 noort ja vana elavat arutelu tehisintellekti (AI) eetiliste mõõtmete üle. 12. juunil 2025 sai prof dr Kerstin Schlögl-Flierli lasteülikoolist teada, kas tehisintellekt võib tegelikult olla "kuri". Moraaliteooria professor ja Saksamaa eetikanõukogu liige ei andnud lastele mitte ainult sissejuhatust moraali ja eetika põhimõistetesse, vaid juhendas neid ka keerulistes küsimustes, mis AI kiire arenguga kaasnevad. Kuidas Merkuur teatasid, et lapsed alustasid mõiste "kuri" määratlemisega ja tõid näiteid, nagu sõda ja vägivald.

Arutelu keskseks teemaks oli, kas tehisintellekti, mis suudab vigadest õppida ja seoseid luua, võib pidada „heaks“ või „kurjaks“. Lapsed jõudsid kiiresti järeldusele, et ainult inimestel on empaatia, vastutus ja valikuvabadus, samas kui masinatel nagu röster neid omadusi omada ei saa. Siiski oli põnevaid kaalutlusi selle üle, kas tehisintellekti võiks vaadelda kui tööriista või midagi isikupärasemat.

Fookuses on eetilised probleemid

Tehisintellekti kiire areng tõstatab palju keerulisi eetilisi küsimusi, mis ulatuvad lasteülikoolist palju kaugemale. Valju Teadmised Sellised küsimused nagu andmekaitse, otsuste tegemise läbipaistvus ja võimalik kuritarvitamine on päevakorras kõrgel kohal. Arutletud aspektid näitavad, et tehisintellekti moraalsete mõõtmetega tegelemine on hädavajalik, eriti sellistes valdkondades nagu meditsiin, liikuvus ja tööturg.

Kriitiline punkt on siin vajadus tehisintellekti otsuste läbipaistvuse järele ja vastutuse selgitamine valede otsuste eest. Mured on erinevad: kas on õiglane, et AI-süsteemid peegeldavad inimeste eelarvamusi? On oluline, et andmeid ja algoritme vaadataks pidevalt üle, et vältida diskrimineerimist, nagu sooline või rassiline eelarvamus, mida tuleb edasistes arutelufoorumites käsitleda.

Vaadates tulevikku

Kuid mitte ainult lastel polnud midagi öelda – ka lasteülikooli korraldav kogukonnafond kiitis prof dr. elavat ja arusaadavat loengut. Schlögl-Flierl. Tema märkuste eesmärk on luua eetiline raamistik, mis kaitseb ka norme ja kodanikuõigusi Svenja Hahn kirjeldab. Diskrimineerimist ja andmekaitset puudutavad küsimused on esmatähtsad. Tehisintellekti rakendamise õiguslik raamistik tuleb kodanike õiguste kaitseks selgelt ja arusaadavalt rakendada.

Järgmine lasteülikool toimub 3. juulil kell 16.00. Schraderschule'is. Seejärel esitab prof dr Simone M. Müller põneva küsimuse: "Mida teeb minu prügi Kuul? Prügi planeedi ajalugu!" Seega on jätkuvalt põnev näha, kuidas AI ja muud tehnoloogilised arengud mõjutavad meie tulevikku – eriti mis puudutab eetilisi väljakutseid, millega peame silmitsi seisma.