Erlangen: Uute korterite jaoks murranguline – võitlus taskukohase elamispinna eest!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Büchenbachis alustati 88 uue korteri ehitamist 11. juunil 2025, rahvahääletus elamispinna säilitamiseks kliinikumi rajoonis toimub aga 29. juunil.

Am 11. Juni 2025 begann der Bau von 88 neuen Wohnungen in Büchenbach, während der Bürgerentscheid am 29. Juni für den Erhalt von Wohnraum im Klinikviertel ansteht.
Büchenbachis alustati 88 uue korteri ehitamist 11. juunil 2025, rahvahääletus elamispinna säilitamiseks kliinikumi rajoonis toimub aga 29. juunil.

Erlangen: Uute korterite jaoks murranguline – võitlus taskukohase elamispinna eest!

11. juunil toimus Büchenbachis põneva uue ehitusprojekti pöördetseremoonia: Erlangeni linna vahetusse lähedusse Walberlawegile ehitatakse 88 uut personalikorterit. Selle algatasid linnavalitsus, GEWOBAU ja Erlangeni ülikooli haigla. Algatus “Säilita elamispind” rõõmustas kohapeale lisakorterite rajamise üle, kuid hoiatab, et see ei kompenseeri kesklinna üle 150 odavama haiglakorteri kadu, mida on hädasti vaja. Erlangeni vasakpoolsete linnanõuniku Lukas Eiteli sõnul on elamispinna loomine kliinikumi rajooni ülimalt oluline, kuna ülikoolihaigla lähedal napib õendustöötajatele ja praktikantidele sobivat majutust.

Büchenbachi uued korterid, mis asuvad kliinikust umbes kuue kilomeetri kaugusel, pakuvad lahendust, kuid mitte kõikidele vajadustele. Olemasolevate töötajate ja praktikantide korterid on praegu saadaval otse kliinikus. „Oleme mures, et ülikoolihaigla plaanib teha mitu ühiselamut kontori- või kliinikupinnaks,“ hoiatab Eitel. Üks hoone on juba vastavalt ümber ehitatud. 29. juunil toimuva rahvahääletuse algatajad küsivad endalt, kas haiglarajoonis peaks edaspidi olema lubatud ainult eluruumide kasutamine.

Kodakondsus ja mobilisatsioon

Positiivne tulemus rahvahääletusel tagaks olemasolevate soodsate elamispindade kaitse. Algatus “Säilita eluase” on juba aktiivselt mobiliseeruv: propageerib eelseisvat hääletust kampaaniatega nii linna erinevates osades kui ka raudteejaamades ja bussipeatustes. Huvilised saavad ühendust võtta meili teel buergerbegehren@wohnraum-erhalten.de Kohtumiste kohta lisateabe saamiseks võtke meiega ühendust. Samuti kutsume inimesi üles värbama toetajaid ja panema vaateakendele plakateid.

"Oleme veendunud, et iga hääl loeb!" rõhutab algatuse liige. Pöördumine puudutab mitte ainult kodanikke, vaid ka sõpru, tuttavaid ja kolleege, keda tuleks rahvahääletusest teavitada. Eesmärk on toetada laiaulatuslikku ühiskondlikku liitu, milles töötavad koos ametiühingud, üürnike ühendused, keskkonnaühendused ja erinevad osapooled.

Elamispinna puudus Saksamaal

Olukord Erlangenis peegeldab suuremat probleemi: Saksamaal on suur eluasemete puudus. Sotsiaalelamute assotsiatsiooni praegune uuring näitab, et üleriigiliselt on puudu umbes 550 000 korterit. Viimaste aastate sisseränne on suurendanud vajadust elamispinna järele, samal ajal ehitatakse uusi kortereid liiga vähe. Aastatel 2010–2022 tõusid üürihinnad suuremates linnades ligi 70%. Linnades elab üle poole elanikkonnast üüris ning vabade korterite arv on jaotunud ebaühtlaselt.

Kuigi föderaalpoliitika kujundajad on seadnud ambitsioonikad eesmärgid luua aastas 400 000 uut korterit, näib praegune ehituskäik sünge: 2023. aastal valmis vaid 294 400 korterit ning prognooside kohaselt on 2025. aastaks oodata vaid 150 000 kuni 200 000 uut korterit. Ka sotsiaalelamute arv on alates 1990. aastatest langemas, muutes olukorra veelgi hullemaks.

Aga mida poliitikud sellega teevad? Sageli nõutakse sotsiaalkorterite rahalist toetust. Uute finantsalgatuste osana kavatseb föderaalvalitsus veelgi edendada sotsiaalkorterite laiendamist, mis on eriti oluline selliste linnade jaoks nagu Erlangen. Oluline on leida lahendusi elamispinnapuuduse vastu võitlemiseks ja samal ajal olemasolevate ehitiste kaitsmiseks.

Üldiselt on selge, et eluasemeprobleemid on keerulised ja nõuavad ühiseid jõupingutusi. 29. juuni rahvahääletus ei ole mitte ainult kogukonnas pikisilmi oodatud, vaid seda jälgivad ka teised ühiskondlikud jõud. Lõppkokkuvõttes on see protsess, mis mõjutab linna ja selle elanike tulevikku.