Suche
Mein Konto
Varajane roopamine ohustab autojuhte: Ettevaatust ulukiülesõiduga!
Erdingi metskitse rada algab tavapärasest varem. Eksperdid hoiatavad metsloomadega juhtuvate õnnetuste eest ja soovitavad olla liikluses ettevaatlikud.
Varajane roopamine ohustab autojuhte: Ettevaatust ulukiülesõiduga!
Metskitsemüts algas Erdingi rajooni jahimaadel tavapärasest varem, see on tingitud eelkõige soojakraadidest. ed-live.de andmetel registreeriti esimesed roopa vaatlused juuli esimestel nädalatel, mida viimastel aastatel pole olnud. Metsloomabioloog ja Erdingi rajooni jahiseltsi esimees Thomas Schreder ütleb, et see muutus võib olla seotud kliimamuutustega ja seeläbi mõjutada ulukite elutingimusi.
Sel põneval ajal on eriti aktiivsed metskitsed ja kitsed. Nad pööravad ümbritsevale vähem tähelepanu, eriti rööbaste ajal. Selline käitumine suurendab metsloomaõnnetuste ohtu, kuna loomad kipuvad ootamatult teed ületama. Piirkonna jahimehed kasutavad traditsioonilisi meetodeid, näiteks metskitse siristamise imiteerimist pöögilehega, kuid metskitse meelitamiseks kasutatakse üha enam ka tänapäevaseid peibutusriistu.
Võtke metsloomade õnnetusi tõsiselt
Arvestades praegust roopahooaega, hoiatavad jahiselts ja ametivõimud, et autojuhid ja mootorratturid peaksid sõitma eriti ettevaatlikult. noe.orf.at teatab selle aja jooksul suurenenud ulukite aktiivsusest, mida ei saa seostada ainult sõidukite kahjustamisega, vaid ka ohtlike olukordadega sõitjatele. Need, kes sõidavad läbi metsaga kaetud alade, peaksid kiirust vähendama ja olema tähelepanelikud. Metsloomade ülekäigumärgid on siin oluliseks viiteks.
Numbrid räägivad enda eest: Austrias juhtub igal aastal umbes 73 000 õnnetust metsloomadega, mis vastab umbes kaheksale õnnetusele tunnis. [kfv.at]. Tihti muutub see eriti ohtlikuks öösiti ja hämaruse ajal, kus registreeritakse ligi pooled metsloomadega juhtunud õnnetustest, millega kaasnes isikuvigastus. Selliste õnnetuste peamisteks põhjusteks on sageli ettevaatamatus ja ebapiisav kiirus.
Mida teha pärast metsloomaõnnetust?
Kui metsloomadega juhtub õnnetus, on oluline tegutseda heaperemehelikult. Autojuhid peaksid parkima oma auto turvalisse kohta, kindlustama õnnetuspaiga ja helistama politseisse. See ei anna mitte ainult kindlustusseltsile kinnitust õnnetusest, vaid teavitab ka vastutavat jahimeest. Teadma peaks, et looma põgenemisest tuleb teatada ka siis, kui teda enam kohapeal ei ole.
Tavaliselt augusti keskpaigani kestev roopahooaeg nõuab kõigilt liiklejatelt erilist tähelepanu. Tähtis on nautida seda kaunist loodussündmust, kuid silmaga mängule, mis võib meid mõnikord üllatada.