Säga rünnakud Brombachi järvele: kliimamuutused suurendavad ohtu!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Praegune juhtum Brombachsees näitab, kuidas kliimamuutused mõjutavad sägapopulatsiooni Donau-Riesis ja seavad kaluritele väljakutseid.

Ein aktueller Vorfall am Brombachsee zeigt, wie der Klimawandel die Wels-Population im Donau-Ries beeinflusst und Fischer vor Herausforderungen stellt.
Praegune juhtum Brombachsees näitab, kuidas kliimamuutused mõjutavad sägapopulatsiooni Donau-Riesis ja seavad kaluritele väljakutseid.

Säga rünnakud Brombachi järvele: kliimamuutused suurendavad ohtu!

Olukord Brombachseel on viimasel ajal muutunud tõsisemaks: säga ründas inimest pärast seda, kui ta tundis end ohustatuna ja tahtis oma kudemisala kaitsta. Donau-Riesi rajooni Švaabi kalandusühingu esimees Erich Keinath rõhutab aga, et sellised juhtumid on pigem erand. Säga on laialt levinud Donau-Riesi piirkonna vetes ja seda võib näha peaaegu kõigis kohalikes vetes Doonaust Wörnitzi kuni karjääritiikide ja suplusjärvedeni. Kuid Donau-Ries Aktuelli sõnul on säga populatsiooni täpne hindamine keeruline.

Säga vohamist seostatakse üha enam kliimamuutustega, mis põhjustavad vee temperatuuri tõusu. Seetõttu on säga kudemisaega nüüd sageli tavapärase kahe kuu asemel nelja kuuni pikenenud. See tekitab raskusi piirkonna kaluritele, sest säga sööb ära märkimisväärse koguse kohalike klubide poolt varude täiendamiseks lastud kala.

Vapustav levik ja väljakutsed

Euroopa suurimaks mageveekalaks peetava euroopa säga (Silurus glanis) seotud faktid on tähelepanuväärsed. See kala on viimastel aastatel Kesk-Euroopas tunduvalt laienenud, eriti Saksamaal, Austrias ja Šveitsis. See on tihedalt seotud kliimamuutustega. Nagu FischApp teatab, eelistab säga soojemat vett ja füsioloogiline optimaalne temperatuur on 25–27 °C. Temperatuuride tõustes kasvab populatsioon kiiresti ja arvatakse, et Baieris on nüüdseks märgatud rekordiline 2,81-meetrine säga.

Säga kasvu soodustavad soojenenud veed, mis pakuvad talle optimaalseid tingimusi. See aga tähendab ka seda, et jahisäga all kannatavad suuresti sellised kalad nagu särg ja noored röövkalad. Lisaks võib säga oma suuruse tõttu püüda suuremaid saaki, näiteks veelinde või väikeimetajaid, millel on oluline mõju kohalikule taimestikule ja loomastikule. Seetõttu on vetes ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks vajalik selle liigi hoolikas käsitsemine.

Juhtimisstrateegiad ja väljavaated

Praegused väljakutsed nõuavad säga populatsiooni reguleerimiseks täpset teaduslikku vaatlust ja võib-olla uuenduslikke juhtimisstrateegiaid. See võib hõlmata sihipäraseid püügimeetmeid ja asustamise erieeskirju. Need strateegiad on olulised pikaajalise bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks Kesk-Euroopa vetes. Kalurid ja õngitsejad hindavad säga jätkuvalt väärtuslikuks siht- ja toidukalaks, kuid väga oluline on jälgida selle jätkuva paljunemise mõju teistele kalaliikidele ja kogu ökosüsteemile. [Spiegel Online'i] aruanded (https://www.spiegel.de/forschung/natur/wels-attacke-am-brombachsee-man-haette-ihn-umstellen-oder-aufessen-koennen-a-eda68bf3-c0b0-4196-826b-0cff26, mitte ainult meetmed säga populatsiooni, aga ka suplejate ja kalurite ohutust.