Dietrich Schneideri aumärk: oma kodumaa ja kultuuri kangelane!

Dietrich Schneideri aumärk: oma kodumaa ja kultuuri kangelane!

Mönchsdeggingeni pühendunud kodanik Dietrich Schneider pälvis 16. juunil 2025 Baieri peaministri autasu. See au on tunnustus tema märkimisväärse vabatahtliku panuse eest paljude aastate jooksul. Valju Donau-Riesi vool Dietrichi side kodumaaga ning kohaliku kultuuri ja ajaloo viljelemine on eeskujulik. Ta andis 2007. aastal välja külakroonika, mis sisaldab olulisi ajaloolisi peatükke, sealhulgas majakroonikat.

Schneider pöörab erilist tähelepanu juudi kultuurimälestiste säilitamisele oma kogukonnas. Juudi ajaloo intensiivse uurimisega annab ta väärtusliku panuse kultuuripärandi säilitamisse. Tema ringreisid ja publikatsioonid on pälvinud talle tunnustust ja näitavad, kui oluline on tema jaoks nendel teemadel haridus.

Vabatahtlikud teenistused ja klubitöö

Schneider on Mönchsdeggingeni lauluühingus tegutsenud aastast 1969. V. ja töötas seal nii koorijuhi kui ka asekoorijuhina. Mängis ka TSV Mönchsdeggingen e. V. juhtis kergejõustikuosakonda 32 aastat ja tegeles ka noorte jalgpallitreeningutega. Ta algatas ka suusa/talispordi osakonna, mis näitab tema laialdast huvi spordi edendamise vastu.

Väsimatu sportliku pühendumuse eest autasustati teda paljude auhindadega, mis hiljuti tipnes tema nimetamisega auliikmeks. Ordeni ametlikul esitlusel väljendas Schneider oma tagasihoidlikkust ja tänas selgelt oma perekonda ja eelkäijaid jätkuva toetuse eest.

Vabatahtliku tegevuse tähtsus

Piirkonnaadministraator Stefan Rößle kasutas seda võimalust, et rõhutada vabatahtliku töö keskset tähtsust ühiskonnas. Ta ütles, et selliseid auhindu ei anta ainult ühele inimesele, vaid need on sümboliks kogu kogukonnale. Sellised inimesed nagu Schneider on elava sotsiaalse suhtluse selgroog, mida toetab vabatahtlik töö.

Baieri peaministri autasu antakse isikutele, kes on aastate jooksul vabatahtlikult heategevuslikel eesmärkidel kaasa löönud ning Dietrich Schneider on näide sellest, kui keeruline ja oluline on vabatahtlik töö kohalikes kogukondades.

Pilk piiri taha – ka Läti Riia juudi kogukonnal on pikk ja sündmusterohke ajalugu. Valju JGuide Euroopa Riias elab umbes 9000 juudi elanikku ja see on tuntud endise Nõukogude Liidu ainsa juudi haigla poolest. Juutide kohalolek linnas pärineb 13. sajandist ja 1935. aastal elas seal 43 672 juuti, mis moodustas 11% kogu elanikkonnast. Kogukond koges aga holokausti ajal tohutuid kannatusi, mis viis juutide elu elavnemiseni alles pärast Saksamaa lüüasaamist.

Saksamaal seostatakse juudi elu igapäevaste väljakutsete ja kogemustega, mida sageli iseloomustavad välised omistamised. Föderaalne kodanikuhariduse agentuur teatab, et juudi noorsootöö mängib keskset rolli sotsiaalsete ruumide loomisel, kus noored saavad end mugavalt tunda ja oma identiteeti tugevdada. Eelkõige edendavad pärast 1945. aastat asutatud organisatsioonid noorte kogukonnatunnet ning pakuvad olulist kokkupuutepunkti antisemitismi ja igapäevaelu väljakutsetega toimetulemiseks.

Kokkuvõttes näitab see, et side oma juurtega ja kultuurilise identiteedi säilitamine on väga olulised nii Alam-Baierimaal kui ka mujal Euroopas. Dietrich Schneideri pühendumus ei ole ainult kohaliku väärtusega, vaid peegeldab ka laiemat pühendumust, mis ulatub kaugele kaugemale Baieri piiridest.