Traagiline talupõleng Medlingenis: kümned veised hukkuvad!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Tulekahju Doonau ääres Dillingeni piirkonnas: Medlingenis hukkus 32 veist, samas kui tuletõrje koos 150 päästeteenistusega päästis nad.

Brand im Landkreis Dillingen an der Donau: In Medlingen starben 32 Rinder, während Feuerwehr mit 150 Einsatzkräften rettete.
Tulekahju Doonau ääres Dillingeni piirkonnas: Medlingenis hukkus 32 veist, samas kui tuletõrje koos 150 päästeteenistusega päästis nad.

Traagiline talupõleng Medlingenis: kümned veised hukkuvad!

Neljapäeva õhtul toimus Dillingen an der Donau linnaosas Untermedlingenis asuvas talus laastav tulekahju. Tuletõrje sai väljakutse kell 3.15, kuid päästeteenistuse saabudes põles laut juba täies leegis. Leekides hukkus traagiliselt 32 vasikat ja noorveis ning kõrvalasuvast tallist päästeti umbes 45 lehma. Tulekahju tekkepõhjus on hetkel ebaselge ja uurimine käib.

Kohapeal viibis tuletõrje koos umbes 150 päästeteenistusega mitmest piirkonna osakonnast ning tehnilise abi organisatsiooni rühmadega. Nende kiire tegutsemine hoidis ära leekide leviku naabertallidesse ja majja. Materiaalne kahju on hinnanguliselt miljon eurot; Järelkustutustööd kestsid neljapäeva hommikuni. Ellujäänud veiste jaoks andis veterinaaramet korralduse viia need ohutuse tagamiseks teistesse lautadesse. Õnneks viga ei saanud, teatas politsei. [Augsburger Allgemeine](https://www.augsburger- Allgemeine.de/dillingen/brand-auf-bauerhof-in-medlingen-dutzende-rinder-denken-109677564) teatab, et sarnaseid juhtumeid on hiljuti teatatud ka teistes piirkondades.

Tulekahju põhjused ja ettevaatusabinõud

Põllumajanduse tulekahjude põhjuseid lähemalt uurides selgub, et Saksamaal puudub terviklik üleriigiline põllumajanduspõlengute statistika. See on probleem, mille "Stable Fires" algatus on hukka mõistnud, kuna aruandlusnõuete puudumine paljudes liidumaades, näiteks Alam-Saksimaal, muudab tulekahjujuhtumite registreerimise oluliselt keerulisemaks. Föderaalvalitsuse teadusteenistus ei suutnud 2020. aasta päringus usaldusväärseid arve esitada ja viitab Jürgen Kunkelmanni analüüsile, mis hõlmab ajavahemikku 1999–2012. Kunkelmann nimetas kõige levinumate tulekahjude põhjustena elektrit (23%) ja süütamist (15%), kusjuures olulise tegurina nimetati ka inimlikku viga. Agrarheute

Põllumajanduses kasutatavate ettevaatusabinõude osas tuleb tuleohu minimeerimiseks võtta ennetavaid meetmeid. Põhu ja heina ladustamisel tuleb olla eriti ettevaatlik, kuna need materjalid on väga tuleohtlikud. Elektriliinidest ja tuleohtlikest materjalidest tuleks hoida vähemalt 25–100 meetrit ohutuskaugust. Samuti on oluline regulaarselt kontrollida elektriseadmeid. Heina ja põhu iseenesliku süttimise ohu vältimiseks tuleks neid alati hoida kuivas kohas ning nende temperatuuri regulaarselt kontrollida. Tulekaitsekeskus teatab, et kui temperatuur ületab 60 °C või kui on tunda tulelõhna, tuleb tuletõrjet kiiresti teavitada.