Pensionipettused kohtus: Facebooki postitused käivitavad kriminaaltmenetluse!

Pensionipettused kohtus: Facebooki postitused käivitavad kriminaaltmenetluse!
Aschaffenburg, Deutschland - Aschaffenburgis põhjustab praegune protsess segamist, mis keskendub 73-aastasele pensionärile. Ingrid B. -na tuntud naine on kohtus tingitud väidetavast setmest sotsiaalmeedias. Riigiprokuröri sõnul uuritakse nende ebameeldivaid Facebooki postitusi hoolikalt. Näiteks postitas ta pildi Auschwitzi väravaga bussist ja esitas kommentaari: "Uus bussiliin pagulastele." Sellised drastilised avaldused hoiatasid kohtusüsteemi ja põrkasid laia avaliku vastuse juurde. Primavera24 teatab, et see juhtum valgustab väljendusvabaduse piire.
Aga mis täpselt on settis? Juriidilise määratluse kohaselt tekitab see vihkamist või vägivalda teatud rühmituste, näiteks vähemuste või etniliste rühmade vastu. Vastuolulised avaldused ei saa mitte ainult šokeerida, vaid ka karistada. Õigusraamistik muutub hädavajalikuks, eriti sotsiaalmeedias, kus eriti väljendatud anonüümsus ja vihakõne algoritmiliselt rahastatud levik. Seetõttu keelab kriminaalkoodeksi paragrahv 130 vihkamise või vägivalla üleskutseid ning jätkata ka ajalooliste sündmuste, näiteks holokausti eitamist või trivialiseerimist. anwalt.de näitab Sellel sõnavabadusel on selle piirid, eriti kui see tuleb tõelistest väidetest.
väited üksikasjalikult
Ingridi B. juhtum tõstatab olulisi väiteid. Mitte ainult bussi pilt, vaid ka foto kahest kuulipildujaga sõdurist, mille alla ta postitas lause "kiireim varjupaigaprotseduur", põhjustas pahameelt. Ta kirjeldas ka alajaama pilti kui "sisserändajate ronimisparki". Selliste väidete abil võib see sattuda hallisse ratmimistsooni, mis ekspertide sõnul on selgelt määratletud. dr Peter selgitab seda, et see paistakse välja, et see on seotud ka selle eest, et kriminaalasjad on ka poliitilised. uskumused või sotsiaalsed tingimused.
Riigiprokuröril on ülesandeks avaldused seaduslikult liigitada ja peab kontrollima, kas nad täidavad tegelikult ratmimise kuriteo. Lõplik otsuse tegemise viis viib läbi Aschaffenburgi kohtuniku, mis peab arvestama õigusraamistiku ja sotsiaalse kontekstiga. Tuleb märkida: Internet ei ole juriidiline ruum ja pseudonüümid ei paku kaitset kriminaalsete tagajärgede eest. Digitaalsed jäljed, näiteks IP -aadress, võivad viia samastumiseni. Eelseisvad kohtupäevad annavad teavet selle kohta, kui tõsised kohtusüsteemid näevad sõnavabaduse piire ja kuidas see selliste juhtumitega toime tuleb.
Details | |
---|---|
Ort | Aschaffenburg, Deutschland |
Quellen |