Veekriis Baieris: põud ohustab meie veekogusid!

Veekriis Baieris: põud ohustab meie veekogusid!

Baieri osariigi keskkonnaameti (LfU) teatel on Baieri hüdroloogiline olukord 2025. aastal keeruline ja teeb selgeks, et veepuudusest on saanud pakiline probleem. Täna avaldatud hüdroloogia aastaaruandes märgitakse, et hüdroloogiaaastat 2025 iseloomustasid eelmiste aastatega võrreldes kõrged temperatuurid ja vähene sademete hulk. Ajavahemikul 1. november 2024 kuni 31. oktoober 2025 näitab kogu Baieri sademete puudujääk Ülem- ja Alam-Baieris 23 protsenti ja Kesk-Frangimaal 11 protsenti.

Eriti märgatavad olid veetasemed jõgede aladel, kuna need olid sageli alla keskmise. Kohati mõõdeti isegi aastakümnete väikseimad keskmised aastased vooluhulgad. Vaatamata põhjavee taseme mõningasele taastumisele 2025. aasta alguses, pöördus see positiivne areng aasta jooksul vastupidiseks. Aasta lõpus näitab aruanne põhjavee keskmisi tingimusi, eriti Müncheni kruusatasandikul ning Švaabi ja Frangimaa Juuras.

Üha aktuaalsem probleem

Veepuuduse probleem ei ole ainult Baieri nähtus, vaid sellele pööratakse üha enam tähelepanu ka kogu maailmas, eriti kliimakriisi tõttu. Heinrich Bölli fondi 2025. aasta veeatlas rõhutab, et veevarusid ohustavad eelkõige liigne kasutamine ja reostus. Saksamaal on põud ja jõgede veetaseme langus muutumas üha tavalisemaks. Uuring näitab, et 87% sakslastest tunnistab vajadust pöörata rohkem tähelepanu veele, kuigi ainult 2% peab veekriisi kõige pakilisemaks probleemiks. Siin keskendutakse sageli muudele väljakutsetele, nagu kliimamuutused või ränne.

Vaesed riigid on eriti mõjutatud, kuna veepuudus ja äärmuslikud ilmastikunähtused suurendavad vaesust ja rännet. Euroopas kuulutas San Marino esimese riigina välja veehädaolukorra aastal 2024. Ka Mallorcal oli veepuudus äärmise kuumuse tõttu. See areng sunnib linnu leidma uusi lähenemisviise üleujutuste kaitseks ja edendama looduslikke veeringe.

Tulevikku suunatud lahendused

Veepuuduse väljakutsetele vastamiseks käivitati uurimisprojekt WADKlim. Säästva veemajanduse meetmeteks on konkreetsed soovitused, mis on osa Saksamaa kliimamuutustega kohanemise strateegiast. Veepuuduse põhjused on keerulised: olukorda halvendavad kliimatingimused, veekvaliteedi probleemid ja kasvav vee väljavõtt põllumajanduses. Poliitilisi otsustajaid ja sidusrühmi kutsutakse üles integreerima lahendusstrateegiad oma otsustesse.

Kiiresti on vaja muuta veekasutus läbipaistvamaks. Selleks tehakse ettepanek kastmiskoguste tsentraalseks registreerimiseks ja uuringute võrdlemiseks kasutada standardiseeritud näitajaid. Isegi linnapiirkondades võib vee taaskasutamine haljasalade niisutamiseks olla samm õiges suunas.

Vaatamata väljakutsetele leidub ka selliseid lahendusi nagu käsnlinna kontseptsioon, mis lubab säästvat veemajandust. See hõlmab ka nõmmede ja lammite taasloomist, mis toimivad väärtuslike elupaikadena ja võivad aidata stabiliseerida veevarusid.

Kokkuvõttes võib öelda, et vee kättesaadavus on paljudes Baieri piirkondades ja kogu Saksamaal surve all. Tulevaste väljakutsetega toimetulemiseks on hädasti vaja poliitilisi, infrastruktuurilisi ja sotsiaalseid meetmeid. Sest vesi pole lihtsalt tarbeese, vaid elueliksiir nii loodusele kui ka inimesele.