Purjus ukrainlanna hoiatab politseid diskotakso eest – nüüd läheb kalliks!

Purjus ukrainlanna hoiatab politseid diskotakso eest – nüüd läheb kalliks!

Ööl vastu laupäeva vastu pühapäeva tekitas 40-aastane ukrainlanna Straubing-Bogeni linnaosas kära, helistades mitu korda hädaabinumbril. Naisel tekkis tegelikult idee diskole takso tellida ja ta pidas seda palvet hädaolukorraks. Integreeritud juhtimiskeskuse töötajad andsid neile kohe teada, et hädaabinumber on mõeldud vaid reaalseteks hädaolukordadeks. Hoiatusest hoolimata ei jätnud daam meelt.

Bogeni politseijaoskonna ametnikud kutsuti tema kodusele aadressile suhteliselt kiiresti, kuna korduvad kõned ei jäänud märkamata. Kohapeal ei suutnud politseinikud aga oma käitumise mõjuvat põhjust ega tegelikku hädaolukorda tuvastada. Seetõttu alustatakse nüüd kriminaalmenetlust hädaabikõnede kuritarvitamise pärast.

Hädaabinumbri nipsakas kasutamine

Hädaabikõnede kuritarvitamine on tõsine probleem, millel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed. Kriminaalkoodeksi (StGB) paragrahvi 145 järgi on hädaolukorra võltsimine või hädaabinumbri kuritarvitamine kuritegu. Üha enam selliseid intsidente aga blokeerivad juhtimiskeskused ning takistavad tõeliste hädaolukordade kiiret ja tõhusat lahendamist. Kasvav rikkumiste arv näitab, et õiguslikud meetmed selle vastu pole põhjuseta. 2016. aastal registreeriti Saksamaal ligi 11 000 sellist juhtumit, kuigi tegelikult karistati vaid murdosa Fachanwalt.de teatatud.

Pahatahtliku kuritarvitamise korral ähvardab kurjategijaid rahatrahv või isegi kuni aastane vanglakaristus. Kui vaadata mõõtmeid, siis kasvab mure hädaabikõnede süsteemide funktsionaalsuse pärast. Üks näide näitab, kui tõsiselt võimud asja võtavad: Sarnasel juhul määrati mehele 1300 euro suurune rahatrahv, kuna ta helistas hädaabinumbrile mitu korda omavoliliselt.

Mõju tõelistele hädaolukordadele

Arvestades, et hädaabinumbrid võivad olla elu ja surma küsimus, on ukrainlanna käitumine eriti murettekitav. Taas saab selgeks: neid numbreid tuleks kasutada ettevaatlikult. Valede kõnede tegemine võib oluliselt piirata hädaabiteenuste tõhusust ja põhjustada reaalses hädaolukorras olevate inimeste väärtusliku aja kaotust.

Elanikkonna harimine ja aktiivne harimine hädaabinumbrite õige kasutamise osas on hädavajalikud. Seetõttu on riigiprokuratuur võtnud endale kohustuse võtta ebaseaduslikke kõnesid tõsiselt ja nende eest vastutusele võtta. Koostöö telekommunikatsiooniteenuse pakkujatega helistajate tuvastamiseks on samuti oluline samm selliste juhtumite ärahoidmisel.

Politsei ja päästeteenistuse pühendunud töö jaoks on ülioluline, et kodanikud ei kasutaks hädaabinumbrit tühisteks asjadeks, nagu takso tellimine. Aegadel, mil hädaabireservid on sageli ohus, tuleks hädaabikõnedega hästi toime tulla.