Kuritarvitamine Passau piiskopkonnas: aastakümneid kestnud pimedus paljastatud!

Kuritarvitamine Passau piiskopkonnas: aastakümneid kestnud pimedus paljastatud!

Passau piiskopkond avaldas hiljuti plahvatusliku väärkohtlemise uuringu, mis annab sügava ülevaate vaimulike seksuaalrünnakute tumedast ajaloost aastatel 1945–2022. Selle uuringu viis läbi Passau ülikooli meeskond, mida juhib ajaloolane Marc von Knorring. Uuriti umbes 2400 personalitoimikut ja küsitleti 25 mõjutatud inimest ja 35 kaasaegset tunnistajat. Bayerische Rundfunk teatab, et uuring viidi läbi kohaliku sõltumatu ülevaatuskomisjoni tellimusel ja kulud kandis Passau piiskopkond.

Tulemused on murettekitavad: ohvriks langes vähemalt 672 inimest ja tuvastati 154 kurjategijat. Šokeeriv detail on see, et 86% süüdistatavatest vaimulikest peetakse mitmeks süüdistatavaks. Lisaks puutus kolmveerand kannatanutest kokku mitme rünnakuga, eriti internaatkoolides, kodudes ja altaripoisina teenides. Sellised õudusstsenaariumid ei ole mõjutatud isikutele mitte ainult füüsiliselt laastavad, vaid ka psühholoogiliselt – paljud kannatavad unehäirete, depressiooni ja enesekindluse kaotuse all. Uuring näitab ka, et 59% kogudustes kannatanutest olid mehed, samas kui usuliste vaimulike seas oli see osakaal koguni 94%.

Tumedad peatükid ja tagajärjed

Uurimise keskmes on see, kuidas Passau piiskopid süüdistustega tegelevad. Kuritarvitamise juhtumeid dokumenteeriti juba sõjajärgsel perioodil piiskop Simon Konrad Landersdorferi juhtimisel, kuid need jäid sageli ebapiisavaks ja neist hoiti mööda. Alates 1960. aastatest hakkas kohtusüsteem aktiivsemalt kaasa lööma, kuid piiskop Antonius Hofmanni ajal hoiti dokumentatsiooni teadlikult napisõnalisena. Piiskop Franz Xaver Eder kirjeldas kuritarvitamise juhtumeid isegi kui "mürgikapi", milles kohutav reaalsus jäi hästi varjatuks. Alles 2002. aastal piiskop Wilhelm Schramli juhtimisel, kes algatas regulaarse ennetustöö, algas muutus. Kuigi failikirjed on muutunud rikkalikumaks, pole need siiski täielikud.

Piiskop Stefan Oster, kes praegu töötab Passau piiskopkonnas, kirjeldab uuringut kui "valulikku ja tervendavat". Ta palus andestust kirikus vastutavate isikute ebaõnnestumise eest. Sellegipoolest on küsimusi piiskoppide läbipaistvuse ja võimu teostamise kohta. Vatican News andmetel näitab uuring ka seda, et paljud informaatorid, sealhulgas vanemad ja koguduse töötajad, vaikivad tänaseni.

Sotsiaalsed arutelud ja edasiminek

See teema on Saksamaal ühiskondliku debati teemaks olnud enam kui 15 aastat. Canisiuse kolledž Berliinis oli ajendiks paljude juhtumite paljastamiseks, mis raputasid kiriku tuttavat pinnast. Kui mõnes piiskopkonnas, näiteks Passaus, on juurdlus sagenenud, siis teistes, näiteks Kölni peapiiskopkonnas, on ilmnenud tagasilööke, kui aruandeid esialgu vaka all hoiti. Deutschlandfunk kirjeldab samuti piiskopkondade reaktsioone väga erinevatena – mõned käituvad solvavalt ja teised näevad vaeva, et tunnistada, et süstemaatiline väärkohtlemine on aset leidnud.

Selle sünge peatüki ühe õppetunnina peavad vastutajad kirikus lõpuks silmad avama ja selgelt seisma selle eest, et mõjutatud inimeste heaolu peab olema tähtsam kui asutuse maine. Väärkohtlemise uuring võib potentsiaalselt olla pöördepunkt, võib-olla isegi lähtesignaal terviklikuks muutuseks katoliku kirikus, mis peaks lõpuks pakkuma kuritarvitamise ohvritele ärakuulamist ja tuge.

Inimesed ei looda Passau piiskopkonna vastutustundlikule tulevikule. Järgmised sammud töötlemiseks ja ennetamiseks on endiselt üliolulised. Oluline on minevikust õppida ja teha kõik vajalik selliste kuritegude ärahoidmiseks.