München seisab silmitsi otsusega: olümpiamängud või keskkonna hävitamine?

München seisab silmitsi otsusega: olümpiamängud või keskkonna hävitamine?

Münchenis on 2036., 2040. või 2044. aasta olümpia- ja paraolümpiamängude võimaliku taotlemise ümber pingeline kära. Täna, 26. oktoobril 2025 kutsutakse üle 1,1 miljoni Müncheni elaniku üles andma oma häält ja hääletama avalduse üle. Tulemus võib olla Baieri linnaarengu ja spordimaastiku jaoks murranguline. Pooldajad eesotsas linnapea Dieter Reiteriga toetuvad realistlikele argumentidele, mis lubavad positiivset linnaarengut läbi kohaliku transpordi laienemise ja olümpiakülla umbes 4000 korteri ehitamise. Muuhulgas tehakse ettepanek taaskasutada olemasolevad 1972. aasta olümpiamängudelt pärit spordirajatised, sealhulgas olümpiastaadion ja olümpiahall, mida peab ka peaminister Markus Söder mõistlikuks, kuna vaevalt uusi hooneid vaja on.

Kuid on ka valjuhäälseid kriitikuid. Allianss NOlympia Munich hoiatab piirkondade võimaliku sulgemise ja riskide eest, mis võivad kaasneda kõrgenenud rendi- ja maahindadega. Keskkonnaprobleemid mängivad kesksel kohal ka vastaste argumentides, kes viitavad ka läbipaistmatutele lepingulistele suhetele Rahvusvahelise Olümpiakomiteega (ROK). Roheliste poliitik Ludwig Hartmann väljendas muret "lõksulepingute" pärast, mis jätavad kasumi ROK-ile ja panevad rahalise koormuse laiemale avalikkusele. Otsus on nüüd lõpuks Müncheni kodanike kätes ja Reiteri sõnul on taotluse edasilükkamiseks vaja laiaulatuslikku ühiskondlikku toetust. See võib olla ka aluseks üleriigilisele võrdlusele teiste kandidaatpiirkondadega, nagu Hamburg, Berliin ja Reini-Ruhri piirkond.

Kodanike otsus ja selle tagajärjed

Rahvahääletus toimub sel laupäeval ja sellega kaasneb intensiivne debatt. Eriti põnev on see, et 2026. aasta maikuusse on kavandatud kodanike referendum ka teistes linnades, näiteks Hamburgis. Fookuses on kodanike osalus, mis on sadamalinnas töötubade ja üritustega dialoogisarja raames juba käivitamisel. Märk, et ka Saksamaa olümpiapakkumist tahetakse kujundada avalikust arvamusest lähtuvalt. Näiteks Hamburgis on algatatud üritusi elanikkonna sõnaõiguse andmiseks, Berliinis aga ametlikku rahvahääletust ei korraldata, et positsioneerida mängud rahu ja demokraatia sümbolina.

Küsimus jääb: mida võivad mängud Müncheni jaoks tähendada? Pooldajad loodavad püsivat kasu – Deutsche Bahni uuring näitab, et kohalik ühistransport toob kolm korda rohkem kasu kui maksab. Teisalt viitavad skeptilised hääled 2024. aasta Pariisi olümpiamängude plahvatuslikult kasvavatele kuludele, mis on kerkinud algselt kavandatud 2,4 miljardilt praegusele 6,6 miljardile eurole. Need mured ettearvamatute kulude ja gentrifikatsiooni pärast näivad olevat Saksamaa linnade linnapildis kõikjal.

• Befürworter: Oberbürgermeister Dieter Reiter, CSU-Ministerpräsident Markus Söder, Grüne im Landtag
• Gegner: Bündnis „NOlympia“, Bund Naturschutz, Die Linke, ÖDP
• Geplante Sportstätten: Olympiastadion, Olympiahalle, Olympiapark, Regattastrecke in Oberschleißheim, Reitanlage in Riem

Lõppkokkuvõttes sõltub otsus münchenlastest endist ning see määrab olümpiapakkumise väljatöötamise ja kujundamise alguse. Nii võimalustest kui ka riskidest räägitakse lähinädalatel ja kuudel järjest enam, samas soovib Saksamaa Olümpiaspordi Konföderatsioon (DOSB) hiljemalt 2026. aasta septembriks selgeks teha, milline linn saab olümpiamängudeks ROK-ile kandideerida.

Mitte ainult München ei ole pöördepunktis, vaid kogu Saksamaal on olümpiapalavik. Seega on põnev näha, kuidas arutelud arenevad ja milline tee lõpuks valitakse. Üks on kindel: dialoog kodanikega on hädavajalik!