Altenkunstadtis märatsevad noored: autole kahju!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

3. juulil 2025 märatsesid Altenkunstadtis kaks 16-aastast noort, kes kahjustasid autot ja segasid öörahu.

Am 3. Juli 2025 randalierten zwei 16-Jährige in Altenkunstadt, beschädigten ein Auto und störten die Nachtruhe.
3. juulil 2025 märatsesid Altenkunstadtis kaks 16-aastast noort, kes kahjustasid autot ja segasid öörahu.

Altenkunstadtis märatsevad noored: autole kahju!

Neljapäeval kell 1.45 jäi Altenkunstadtis Theodor-Heuss-Strassel politseile vahele 16-aastane nooruk, kes koos meesosalisega paraja kära tekitas. Kaks noort olid ilmselt nalja teinud ning numbrimärgi maha rebides ja kapotile kive asetades kahjustanud sõiduautot KIA. Ka mitmete ümbruskonnas asuvate prügikastide ümberlükkamine oli üks tema “kurikuulsaid tegusid”. 16-aastase noormehe alkoholiproov näitas veres 0,7 promilli. Tekitatud kahju ulatub 20 euroni. Main-Post37 kohaselt sekkus lõpuks politsei, andes noore üle tema vanematele ja esitades kaebuse vara kahjustamise kohta.

Sellised juhtumid tekitavad loomulikult küsimusi: kas noorte kuritegevus on Saksamaal kasvav probleem? Föderaalse kodanikuhariduse agentuuri andmetel ei piirdu see nähtus ainult teatud rühmade või piirkondadega, vaid enamik noori lõpetab suureks saades oma kuritegevuse. Sellegipoolest väidab kuni 70% õpilastest, et on viimase 12 kuu jooksul kuriteo toime pannud, kusjuures enamus on toime pannud vaid väiksemaid õigusrikkumisi. Eriti noored isased muutuvad silmatorkavaks.

Pilk numbritele ja tegelikkusele

Praegune statistika näitab huvitavat arengut alaealiste kuritegevuses. Saksamaal olid 2024. aasta uuringu kohaselt peaaegu kolmveerand noortest kahtlusalustest mehed. Noorte vägivalla kasvu üheks põhjuseks tuuakse koroonameetmetest tingitud psühholoogiline stress, mis võib olukorra veelgi keerulisemaks muuta. Statista andmetel saavutas noorte vägivald haripunkti 2024. aastal umbes 13 800 juhtumiga, mis on üle kahe korra rohkem kui 2016. aastal.

Kuigi viimastel aastatel on noorte kahtlustatavate arv vähenenud, mis 2024. aastal oli 452 000 ringis, on need arvud kolmandiku võrra vähem kui 1998. aastal. Suurem osa kuritegusid toime pannud noortest ei mõisteta süüdi, kuna sageli menetlus peatatakse või lõpetatakse õppemeetmetega.

Ennetus ja sotsiaalpoliitilised lähenemised

Hoolimata murettekitavast statistikast on endiselt küsimus, milline on parim lähenemisviis probleemile. Kodanikuhariduse föderaalne agentuur nõuab tugevamate ennetusmeetmete võtmist, eelkõige laste ja noorte heaolu kaudu, et ennetada nende varases staadiumis kriminaalset karjääri. Vaja on integreerivat lähenemist, et mitte ainult jõuda vägivallatsejateni, vaid ka toetada neid, kes võivad olla oma perevägivalla ohvrid.

Neid arve ja arenguid silmas pidades on selge: noortele suunatud kooliväline tegevus ja keskendumine sotsiaalsele kriminaalpoliitikale võivad olla kesksed elemendid noorte kuritegevuse põhjustega võitlemisel. Tänavatel toimuv pole pelgalt elevus, vaid sümptom sügavamatest sotsiaalsetest probleemidest, millega tuleb kiiresti tegeleda.