Kronach alustab rünnakut õdede puuduse vastu: kompetentsikeskus 2026!

Kronach alustab rünnakut õdede puuduse vastu: kompetentsikeskus 2026!

Ajal, mil väljakutsed hooldussektoris muutuvad üha pakilisemaks, on Kronachi linnaosa nõukogu otsustanud võtta õdede puuduse vastu otsustava meetme. Üksmeelselt otsustati luua õendusabi kompetentsikeskus, mis plaanitakse linnaosa kontoris uksed avada aastal 2026. Selle projekti selge eesmärk on tugevdada hooldustööstust Frangimaa metsas ja muuta see jätkusuutlikuks. Kohalikud poliitikud tunnustavad seda kui olulist sammu avalike teenuste vallas, mis võib võimaldada hädasti vajalikke hooldustöid. Seda arengut peetakse otseseks vastuseks juba väljakujunenud õdede puudusele, millest on saanud meie aja üks suurimaid väljakutseid mitte ainult Baieris, vaid kogu Saksamaal. careloop.io andmetel on selle hädaolukorra põhjustanud mitmed tegurid, sealhulgas demograafilised muutused, mille tõttu kasvab hooldust vajavate inimeste arv.

Olukord on järgmine: Aastaks 2030 jätab statistiliselt iga õde õendusabi ametikoha täitmata. Õendusabi hädaabi kirjeldab konkreetselt varustuse kitsaskohta, mida iseloomustab õenduspersonali ilmselge nappus. Saksamaal on praegu ligikaudu 1,4 miljonit õendustöötajat, samas kui hooldust vajavaid inimesi on ligikaudu 3,7 miljonit – see toob kaasa ligikaudu 120 000 töötaja puudujäägi, mis võib tulevikus ainult kasvada. Prognoosid näitavad, et hooldust vajavate inimeste arv võib 2050. aastaks tõusta 9,1 miljonini, samas kui nõudlus hooldustöötajate järele on kolm korda suurem kui täna.

Väljakutsed ja põhjused

Õdede puuduse põhjused on erinevad. Õendustöötajate keskmine vanus on murettekitav: alla 35-aastaseid on vaid umbes 25 protsenti. Lisaks on umbes 40 protsenti õendustöötajatest juba 50-aastased või vanemad. Kõrge haiguspuhkuse tase ja sageli ebamõistlikud töötingimused tähendavad, et üha enam õendustöötajaid eelistab teisi sektoreid. Geriaatriliste õdede keskmine palk on umbes 2621 eurot, koolitusega õdede brutopalk on aga umbes 3180 eurot kuus. Need suhtarvud muudavad kutserühma vähem atraktiivseks, eriti võrreldes teiste vähem pingeliste töödega.

Üheks põhjuseks on suundumus statsionaarsele ravile. Siin on peaaegu kõik hooldajad abivajajate abistamiseks kättesaadavad, samas kui ambulatoorses ravis näitab suhe 1:2,06 teravat sissetulekupotentsiaali puudumist. Lisaks on 1,7 miljonist omastehooldajast üle 185 000 oma tööst loobumise äärel – see on järjekordne häirekõne hooldustööstusele. Olukorda võib jälgida mitte ainult kohalikul, vaid ka rahvusvahelisel tasandil – Hollandis napib 37 000 õendustöötajat, Prantsusmaal on aga täitmata 153 000 ametikohta.

Tulevikuperspektiivid ja võimalikud lahendused

Mida siis häda leevendamiseks ette võtta? Vastuse sellele võib leida erinevatest lahendusviisidest. Tööhõivevõimaluste ning töö- ja eraelu tasakaalu parandamine on esmatähtis. Muutes osalise tööaja täistööajaga ametikohtadeks, saaks tööaega pikendada, et katta personalivajadusi tõhusamalt. Koolitatavate arvu suurendamiseks tuleb investeerida ka haridussüsteemi. Lahenduseks võiks olla ka õendustöötajate sihipärane sisseränne välismaalt.

Õenduse kompetentsikeskuse loomist Kronachis peetakse sammuks õiges suunas, et näidata head oskust õendussektori väljakutsetega toimetulemiseks. Jätkusuutlik süsteem nõuab pühendunud tegijaid, et kaebused püsivalt kõrvaldada. Kavandatav kompetentsikeskus ei toimi mitte ainult õendustöötajate kontaktpunktina, vaid ka valdkonna uuenduste ja ideede sõlmpunktina, mis on tööstuse elavdamiseks hädavajalikud.