Päevahoid ja kool: keeletoe parandamine Freyungi piirkonnas!

Päevahoid ja kool: keeletoe parandamine Freyungi piirkonnas!

50-liikmeline rühm algkoolide ja lasteaedade spetsialistidest kohtus hiljuti Freyungi piirkonna kontoris, et arutada keeleõppe väljakutseid ja edusamme. Selle koostööametniku Alexandra Baueri ja hariduskonsultandi Alexandra Stadleri korraldatud ürituse eriline eesmärk oli optimeerida üleminekut lasteaiast kooli. Käimasolevas arutelus tulid jutuks ka sellest aastast kasutusele võetud uued, kesksed keeletestid muw-nachrichten.de.

Arutelu keskseks murekohaks oli tõdemus, et lasteaias ja algkoolis kehtivad keeleoskuse hindamisel erinevad nõuded. Selle käigus pöörduti kiirkorras vastutavate asutuste poole, et vahendeid ja spetsifikatsioone paremini kooskõlastada. Nii saab keeleoskusuuringuid tõhusamalt ja sihipärasemalt ellu viia ning panna aluse sobivatele toetuspakkumistele, näiteks saksa keele 240 eelkursusele.

Keeletoe uuendused

Arutati ka kohustusliku keeleoskusuuringu kehtestava uue seadusega kaasnevaid muudatusi. See uus määrus näeb nüüd ette, et kõigi laste keeletase märgitakse üles enne kooliminekut, sealhulgas nende laste keeletase, kelle eest lastehoidu ei peeta. Algkoolid peavad hindama keeleoskust 1,5 aastat enne kooliminekut keelesõeluuringu abil, mis viiakse esmakordselt läbi 2025. aasta märtsis stmas.bayern.de teavitatud.

Erilist tähelepanu pööratakse üritusel esitletud “Individuaalsete keeletoetusvajaduste baieri keele skriiningule – ALUS”. Lapsevanematel on võimalus registreerida oma lapsed sellele sõeluuringule alates järgmisest aastast, välja arvatud juhul, kui nad suudavad esitada lasteaia kirjalikku avaldust, et keeletoetuse järele pole suurenenud vajadust. Nendel juhtudel on aga tuvastatud keelevajadusega laste vanemad kohustatud käima vastavas lasteaias koos integreeritud saksa keele eelkursusega. Selles nähakse suurepärast võimalust pakkuda lastele parimat võimalikku keeleõpet.

Toetusmeetmed keele edendamiseks

Ürituse teine ​​fookus oli “Baieri keele sõeluuring”, mida peetakse päevakeskuste rahastamise nõudeks. Kõik huvilised pääsevad IFP veebilehe kaudu tasuta ligi SISMIK ja SELDAK vaatlusriistade digitaalsetele lühiversioonidele. Neid vahendeid ei tohiks kasutada mitte ainult keeleoskuse edendamiseks, vaid need on olulised ka arenguvestlustel ja individuaalsel planeerimisel.

Alexandra Bauer rõhutas oma sõnavõtus vajadust tänuväärse kontakti järele koostööpartnerite vahel, et edendada tuge vajavate laste keelelist arengut. Anna Petrilak-Weissfeld riiklikust alushariduse ja meediapädevuse instituudist sai keeleoskuse edendamiseks kasutada praktilisi materjale, nagu raamatud, mängud ja nukud, et näidata, kuidas keele omandamist saab konkreetselt toetada. Üritus rõhutas muljetavaldavalt, kui oluline on vahetus ja koostöö selles valdkonnas.

Igaüks, kes otsib keeletoe teemal lisateavet, leiab selle Noorsoo- ja Terviseameti väljaantavast “Uudiskirjast lapsevanematele”. See sisaldab väärtuslikku teavet keelearengu toetamiseks ja on kättesaadav ringkonnaameti kodulehel.