Anni, 89 aastat vana: Nii elab erak oma talus Baieris!

Anni, 89 aastat vana: Nii elab erak oma talus Baieris!

Mis Innnernzellis toimub? Siin elab tähelepanuväärne Anni Sigl, kes 89-aastaselt elab minevikku meenutavat elu. Ta veedab oma päevi väikeses erakfarmis just nagu tema vanemad sajand tagasi. Anni, kes ostis 25 aastat tagasi pikkade varrukatega polosärgi ja kannab iseõmmeldud põlle, on loonud endale tagasihoidliku, kuid täisväärtusliku elu.

Vaid 490-eurose igakuise pensioniga Anni on oma igapäevaeluga vilunud. Ta elab umbes 20 ruutmeetri suuruses toas, mis toimib köögi, elutoa ja magamistoana. Nende tualettruum on aias välihoone ja seal pole kütet ega voolavat vett. Sellegipoolest on Anni õppinud oludega toime tulema, küttes oma ahju puudega ja 16-17 kraadi sooja peab meeldivaks. Ta saab vett allikast, mida ta toidab kivikünast – päranduseks tema varalahkunud abikaasalt Aloisilt, kelle vanavanaisa kunagi allika puuris.

Rikkalik traditsioon kooskõlas loodusega

"Siin on alati midagi teha!" nii räägib Anni oma elust üksinduses. Kassiga nimega "Maukl", keda ta armastavalt kirjeldab kui "metsikkurat", naudib ta rahu ja vabadust, mida see elustiil talle pakub. Anni hooldab oma aeda, kus kasvatab juur- ja puuvilju. Aeg-ajalt vajab ta abi ostmisel, kuid sageli sõitis ta ise traktoriga toidupoodi. Suvekuudel töötleb ta koristatud puu- ja juurvilju, keedab moosi ja külmutab kurke, kuigi vahel on tal sellega raskusi puuduvate hammaste tõttu.

Püsiv üksindus on väljakutse paljudele vanematele inimestele. Berliini Instituudi andmetel on üksindus laialt levinud haigus, mis sageli vähendab vanemate inimeste elukvaliteeti. Eriti mõjutatud on 75-aastased ja vanemad inimesed, mis rõhutab vajadust võidelda sotsiaalse isolatsiooni vastu. Demograafilised arengud näitavad, et eakate arv tulevikus kasvab ja infrastruktuur maapiirkondades halveneb. Omavalitsused peavad looma sotsiaalseid kohtumispaiku ja edendama osalemist, et võidelda üksinduse vastu, nagu on kirjeldatud Berlini Instituudi aruteludokumendis.

Üksildased ajad ja uued tutvused

Kontakte ja lugemisrutiini hoiab Anni iga päev ajalehte lugedes ja piirkonna kogukonnas kaasa löödes. Ta on endale nime teinud ja on lugupeetud uute õunasortide aretajana, mis toob talle palju külaskäike. Kunagi tegi Bayerischer Rundfunk temast ja tema elukaaslasest Aloisist reportaaži, mis andis talle omamoodi kuulsuse, mida ta tagasihoidlikult kannab. Tema isiklik lugu peegeldab rasket elu, mida ta on elanud lapsepõlvest saati, kui ta pidi väikelapsena aitama kanu toita ja kõndima kuus kilomeetrit kooli, sageli läbi sügava lume. Anni kritiseerib seda, et tänapäeva ühiskond peab vähem saavutama ja näitab tervisepiirangutest hoolimata sageli naeratust.

Riigis, kus üksindus on paljude vananevate inimeste pidev kaaslane, elab Anni enesega toimetuleku täiuslikkuses. Tema näide näitab, kuidas positiivse vaimu ja loodusele pühendumisega saab elada nii täisväärtuslikku kui ka enesekindlat elu, olles samal ajal võimeline vastu astuma vanusega kaasnevatele väljakutsetele.

Innernzellis saab selgeks, et lihtne elu võib olla rikas ja põnev – inspireeriv õppetund tänulikkusest ja visadusest. Lood ja traditsioonid, mida Anni säilitab, on olulised mitte ainult tema enda, vaid ka kogukonna jaoks, mida ta oma eluviisiga rikastab.