Ebaseaduslik sisenemine Saksamaal: üllatav langus 2023!

Ebaseaduslik sisenemine Saksamaal: üllatav langus 2023!

Bad Tölz-Wolfratshausen, Deutschland - Arutelu ebaseadusliku rände üle Saksamaale on 2025. aastal kuum triikraud. Arvude arv on eelmisel aastal langus, registreeriti 3300 volitamata sisenemist, mis tähendab 30 protsenti vähenemist võrreldes 2022. aastaga, kui 4800 inimest soovis Saksamaale endiselt ebaseaduslikult siseneda. See teatas üddeuts.

Föderaalpolitsei ülevaatuse Rosenheimi juht Stefan Kurth selgitas seda Bad Tölz-Wolfratshauseni ringkonna büroos asuva julgeolekuarutelu käigus. Tema ülevaatus vastutab piirkonna, sealhulgas Rosenheim, Bad Tölz-Wolfratshausen ja Garmisch-Partenkirchen. Huvitav on see, et 2023. aastal üritasid enamasti Türgi kodanikud, eriti kurdid, siseneda ebaseaduslikult, samas kui 2022. aasta süürlased tuginesid nende võimalustele.

tingimused piirides

Erinevad sisenemise jälgimise mõõtmed on näidanud ka märgatavaid mõjusid. Vastavalt

Föderaalpolitsei teatas ka salakaubavedajate kaasamise olulisest langusest. Aastal 2023 oli 161 arreteeritud salakaubavedajat, samas kui arv 2024. aastal langes vaid 93 -ni. Samal ajal mängib ristiülene reisiliiklus üliolulist rolli, kuna 70 protsenti ebaseaduslikust sisenemisest toimub sel viisil, samas kui 30 protsenti üritab piiri ületada raudteeliikluse kaudu.

Piiripiirkonnas peetud pingutatud meetmed ei ole aga kriitikata. Rändeuurija Karsten Engler väljendas arutelus, et tagasilükkamise arvud on "mitte -ülepaistvad ja selektiivsed". See toob kaasa elava arutelu selle statistika olulisuse üle Saksamaa varjupaigapoliitika kontekstis. Nagu juba zdf , ei tohi Borter Crompriksit hõlpsalt mitte olla, et see ei saa. alati saavutatud soovitud mõju.

Varjupaigarakenduste raamatupidamisnäitajad näitavad üle 350 000 rakenduse aastateks 2023 ja umbes 250 000 aastaks 2024, samas kui 2025. aasta prognoos on umbes 160 000. See areng illustreerib väljakutseid, millega poliitika silmitsi seisab ebaregulaarse rände käsitlemisel. Stabiilsemad tingimused päritoluriikides, paranenud koostöö ELis ja naaberriikide rangemad määrused aitavad ka rändevoogude vähendamisele kaasa.

Kas praegused meetmed ja nende kulud, mis 2024. aasta lõpuks ulatub umbes 27,6 miljonit eurot, toob tegelikult pikas perspektiivis soovitud edu. Sõltumata tagasilükkamiste arvust näitab üks asi ühte asja: rändeteema jätkab Saksamaa poliitika kasutamist ja juhib arutelusid Euroopa piiride üle.