Ebaseaduslikud sisenemised Saksamaale: üllatav langus 2023. aastal!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Ebaseaduslik ränne langeb Bad Tölz-Wolfratshausenis: 2023. aastal oli sisenemisi 30% vähem. Uus piirikontroll alates 2024. aastast.

In Bad Tölz-Wolfratshausen sinkt die illegale Migration: 2023 gab es 30% weniger Einreisen. Neue Grenzkontrollen seit 2024.
Ebaseaduslik ränne langeb Bad Tölz-Wolfratshausenis: 2023. aastal oli sisenemisi 30% vähem. Uus piirikontroll alates 2024. aastast.

Ebaseaduslikud sisenemised Saksamaale: üllatav langus 2023. aastal!

Arutelu illegaalse migratsiooni üle Saksamaale jääb 2025. aastal kuumaks teemaks. Arvud näitavad, et eelmisel aastal registreeriti 3300 loata sisenemist, mis on 30 protsenti vähem kui 2022. aastal, mil Saksamaale soovis ebaseaduslikult siseneda 4800 inimest. Sellest teatati Süddeutsche.de.

Rosenheimi föderaalse politseiinspektsiooni juht Stefan Kurth selgitas seda turvanõupidamisel Bad Tölz-Wolfratshauseni piirkonna kontoris. Tema inspektsioon vastutab piirkonna, sealhulgas Rosenheimi, Bad Tölz-Wolfratshauseni ja Garmisch-Partenkircheni eest. Huvitav on see, et 2023. aastal üritasid ebaseaduslikult riiki siseneda valdavalt Türgi kodanikud, eriti kurdid, 2022. aastal aga kasutasid oma võimalusi ära peamiselt süürlased.

Tingimused piiridel

Ka erinevatel sisenemisjärelevalve meetmetel on olnud märgatav mõju. Valju Tagesschau.de Alates 2024. aasta septembris kehtestatud süstemaatilisest piirikontrollist on vaid mõne kuu jooksul avastatud juba 22 243 loata sisenemist. Lisaks saadeti ära 13 786 dokumentideta inimest ja vahistati 518 salakaubavedajat.

Föderaalpolitsei teatab ka salakaubavedajate tabamise olulisest langusest. 2023. aastal arreteeriti 161 salakaubavedajat, 2024. aastal langes see arv vaid 93-ni. Samal ajal on piiriülesel bussitranspordil ülioluline roll, kuna 70 protsenti ebaseaduslikest sisenemistest toimub sel teel, samas kui 30 protsenti üritab piiri ületada raudteetranspordiga.

Poliitilised meetmed ja nende mõju

Karmimad meetmed piirialal pole aga kriitikata. Rändeuurija Karsten Engler ütles arutelus, et tagasilükkamiste arvud olid "mittepaistvad ja valikulised". See toob kaasa elava arutelu selle statistika asjakohasuse üle Saksamaa varjupaigapoliitika kontekstis. Nagu juba ZDF teatas, et varjupaigataotluste arv Saksamaal tõusis veidi nädala jooksul pärast piirikontrolli karmistamist ja võib olla märk sellest, et rangemal poliitikal ei ole alati soovitud mõju.

Varjupaigataotluste raamatupidamisandmed näitavad 2023. aastaks üle 350 000 taotluse ja 2024. aastaks ligikaudu 250 000 taotluse, samas kui 2025. aasta prognoos on ligikaudu 160 000. See areng toob esile väljakutsed, millega poliitikud ebaseadusliku rände juhtimisel silmitsi seisavad. Rändevoogude vähendamisele aitavad kaasa ka stabiilsemad tingimused päritoluriikides, paranenud koostöö EL-is ja karmimad regulatsioonid naaberriikides.

Saab näha, kas praegused meetmed ja nende kulud, mis 2024. aasta lõpuks ulatuvad ligikaudu 27,6 miljoni euroni, saavutavad ka tegelikult pikas perspektiivis soovitud edu. Olenemata tagasilükkamiste arvust on üks selge: rändeküsimus jääb Saksamaa poliitikasse ka edaspidi hõivama ja juhib arutelusid Euroopa piiride üle.