Aschaffenburgi haigla: 44 miljoni euro defitsiit – mis nüüd saab?
Aschaffenburg-Alzenau haigla miinuses on 44 miljonit eurot. Rahastamisarutelu linnaosa volikogus on peagi käes.

Aschaffenburgi haigla: 44 miljoni euro defitsiit – mis nüüd saab?
Aschaffenburg-Alzenau kliinikus näivad asjad hetkel olevat segased. Valju primavera24 Asutus ootab käesolevaks aastaks märkimisväärset 40 miljoni euro suurust puudujääki. Asja teeb hullemaks see, et majandusaasta aruandes leiti lisakahjum 1,2 miljonit eurot. Jätkuvalt on kõneaineks nende lisakulude rahastamine, sest nii linn kui linnaosa peavad katma poole neist. Lõplik otsus kulude ühise katmise kohta on aga veel pooleli.
Olukord võib teravaks kujuneda linnaosa volikogus, kuna kaalutakse linnaosamaksu vähendamist. Aasta kogu puudujääk on hetkel hinnanguliselt umbes 44 miljonit eurot. Küll aga loodab liit rahalise koormuse eelarveläbirääkimiste ja tariifikulude hüvitamisega kontrolli all hoida ning mitte ületada 40 miljonit eurot.
Tagasi valla kollektiivlepingu juurde
Teine oluline punkt on personali olukord kliinikus. Kuidas BR.de teatab, et kliinik on otsustanud jääda valla tööandjate liitu. Sellest otsusest teatasid ringkonnaadministraator Alexander Legler (CSU) ja linnapea Jürgen Herzing (SPD) ning kliiniku juhtkond. Eesmärk on vähendada ebakindlust töötajate seas ja parandada jätkusuutlikult töötingimusi, eelkõige seoses töötajate renditööga.
Kliinikumi juhtkonna ettepanekuid selle kohta arutatakse peagi 19. septembril toimuval personalikoosolekul. Marburger Bund Bayern tervitab kollektiivlepingu juurde naasmist, kuid kritiseerib kliiniku juhtkonna teabepoliitikat ning kutsub üles rohkem kaasama ametiühinguid ja sotsiaalpartnereid. Samuti on esitatud SPD linnaosakogu fraktsiooni avaldus tööandjate liiduga uuesti liitumiseks. Seda küsimust arutatakse intensiivselt järgmisel esmaspäeval linnaosa volikogus.
Väljakutsed tervishoius
Kliiniku rahalised raskused on osa Saksamaa tervishoiusüsteemi suuremast probleemist. Valju bpb.de Tervishoiukulutused ulatusid Saksamaal 2022. aastal 498 miljardi euroni, mis moodustab 12,8% sisemajanduse koguproduktist (SKT). Saksamaa on elaniku kohta tehtud kulutuste osas maailmas üks madalamaid kohti pärast seda, kui kulud on koroonakriisi tõttu ainult kasvanud. Kulude kasv mõjutab eelkõige kohustuslikku ravikindlustust, mis moodustab ligikaudu 53% kogukuludest.
Kliinikute rahalised tingimused on pingelised, mis ilmneb ka Aschaffenburgi kliinikus. Viimasel ajal on korduvalt arutatud rahastamise puudujäägi ja kulutamise efektiivsuse üle. 40 miljoni euro suuruse puudujäägi vähendamiseks kavandab kliinikumi tegevdirektor Sebastian Lehotzki kõikehõlmavaid meetmeid, mis esitatakse linnaosa nõukogule. Kuidas need täpselt välja näevad, jääb näha, sest väljakutsed tervishoius on mitmekesised ja nõuavad loovaid lahendusi.