Punane hoiatus: Baieri varjupaigad – kaitstud on vaid 1% elanikkonnast!

Punane hoiatus: Baieri varjupaigad – kaitstud on vaid 1% elanikkonnast!

Altöttingi, Mühldorfi, Traunsteini, Berchtesgadener Landi ja Rosenheimi rajoonides on tähelepanu keskmes kiireloomuline probleem: elanikele puudub peavarju. Kuidas Innsalzach24 teatati, et ainult 1%-l selle piirkonna kodanikest on hädaolukorras koht avalikes punkrites. Geostrateegilisi arenguid ja mineviku konflikte silmas pidades kujutab see endast murettekitavat olukorda.

Uuring ei näita mitte ainult varjupaikade tohutut puudust, vaid ka ebaselgust vastutuse ja andmete osas. Kuigi ringkonnaametid viitavad föderaalvalitsusele, seisavad paljud omavalitsused silmitsi spetsiaalselt eraldatud varjupaikadega, mis on ametlikult endiselt siseministeeriumi nimekirjas. Näiteks Altöttingi rajoonis ei teatanud ringkonnaamet enam ühestki aktiivsest avalikust varjupaigast. Traunsteini juhtum tekitab sarnaseid küsimusi: Traunreutis on varjupaik, mis ei ole enam aktiivne ja selle olukord tekitab küsimusi.

Ebaselged kohustused ja kehv hooldus

Pilk varjupaikade tegelikule olukorrale teeb selgeks, et midagi on valesti. Andmete kohaselt hõlmab piirkond kokku 20 varjupaika 849 varjupaigaga, mis kaitsevad vaid 1% elanikkonnast. Eriti silmatorkav on see, et Rosenheimis võib koha peale loota vaid 0,10% kodanikest. Enamikku varjupaikadest ei ole üle 20 aasta hooldatud, mis seab nende funktsionaalsuse kahtluse alla.

Huvitaval kombel loobus föderaalvalitsus 2007. aastal suures osas vastutusest varjupaiga kontseptsiooni eest, mis viis paljude varjupaikade määramisest loobumiseni. Sellest ajast peale on kerkinud küsimus, kuidas on võimalik tagada elanike turvalisus. Probleemiks on ka see, et vastutus varjupaikade käigushoidmise ja hooldamise eest jääb ebaselgeks ka enam kui kümne aasta pärast. Samal ajal kui 2020. aastast juhtimise eest vastutav BImA tegeleb kõigi avalikkusele pühendatud varjupaikade inventuuriga, on paljud küsimused endiselt vastuseta.

Meetmed tulevikuks

Praeguste jõupingutuste osana on moodustatud alamtöörühm, kes töötab uue varjupaiga kontseptsiooni kallal. Selle protsessi tulemusi loodetakse tutvustada 2025. aasta suvel. Eesmärk on suurendada kodanike turvalisust ja võtta kasutusele asjakohased ettevaatusabinõud. 2026. aastaks kavandab föderaalvalitsus föderaaleelarves kuni miljoni varjupaiga pilootrahastamist, mis võiks olla väga hästi vastu võetud.

Varjupaikade inventuuri ja võimaliku taasaktiveerimisega on BImA astunud esimese sammu. Siiski on näha, mil määral need meetmed tegelikult mõju avaldavad ja kindla tuleviku suunas saab kurssi määrata. Liitvabariigi julgeolekukontseptsiooni ajakohastamiseks muutuvas keskkonnas on aga vaja terviklikku strateegiat, mis arvestab ka geopoliitilisi arenguid.

Arutelu varjupaikade üle on kõike muud kui lõppenud. Elanikkond peaks nendes küsimustes aktiivselt osalema, sest see puudutab nende turvalisust. Seda, kas kavandatud muudatustel on soovitud mõju, tuleb alles elluviimise käigus tõestada. Vajadus suurema selguse, konkreetsete meetmete ja usaldusväärse infrastruktuuri järele on pakilisem kui kunagi varem.