Stefan Mross kaitseb end alkoholisüüdistuste eest: Ma joon mõõdukalt!

Stefan Mross kaitseb end alkoholisüüdistuste eest: Ma joon mõõdukalt!

Viimastel nädalatel on Saksamaa ühe kuulsaima rahvamuusika saatejuhi Stefan Mrossi ümber vaikseks jäänud. 20 aastat ARD saadet “Immerwieder sonntags” juhtinud 49-aastane mees seisab vaatamata suurele edule silmitsi kuulujuttudega, mis puudutavad tema alkoholitarbimist. Need väidavad, et ta tarvitab liigselt alkoholi ning põhinevad eelkõige hiljutistel intsidentidel ja ärajäänud esinemistel. Merkuur teatab, et süüdistused said hoogu pärast seda, kui Mross tühistas esinemise Müncheni Oktoberfestil 2024. aasta septembris pärast seda, kui oli tähistanud eelmisel õhtul toimunud pulma.

Intervjuus SuperIllule on Mross nüüd selgeks teinud, et peab neid süüdistusi "täiesti jultumusteks" ja kaitseb oma joomisharjumusi. "Ma naudin veini mõõdukalt ja ei taha olla karskus," ütles ta, lubades samas, et pole enam suur pidutseja. Õhtusöögi kõrvale ta veiniklaasi siiski ära ei ütle. See näitab, kuidas Mross püüab leida tasakaalu naudingu ja kontrolli vahel oma alkoholitarbimise üle.

Meedia arusaam alkoholist

Mida see aga tähendab üldsuse arusaamale alkoholist? Meedia pole siin süüdi. Kölni kõmulehes “Express, die Woche” ilmunud artikkel kiitis hiljuti tõsiasja, et teatud piiridest kinni pidades võid kergesti tarbida regulaarses koguses alkoholi, mis siis lausa tervislikuks liigitati. The Deutschlandfunk juhib tähelepanu sellele, et Robert Kochi Instituut (RKI) lükkab need piirväärtused tagasi kui ebaõiged ja eksitavad.

Rohke aruandlus muudab teema tühiseks ja annab alkoholitarbimisele sageli positiivse tooni. Sotsioloog Klaus Hurrelmann märgib, et alkoholitarbimise kajastamine keskendub sageli äärmuslikele sõltuvusjuhtumitele ja jätab seega moonutatud mulje. Tegelikkus näitab, et regulaarne alkoholitarbimine on ebatervislik ja toob endaga kaasa mitmeid riske.

Muutus ühiskonnas

Nooremas põlvkonnas on aga näha positiivset arengut: praeguste uuringute kohaselt on Saksamaal noorte regulaarne alkoholitarbimine vähenemas. 2018. aastal ütles vaid 8,7% 12–17-aastastest noortest, et joob alkoholi vähemalt kord nädalas, võrreldes 21,2%-ga 2004. aastal. Selline käitumismuutus võib viidata suuremale teadlikkusele alkoholi ohtudest ja soodustada märkimisväärset skeptitsismi tarbimise suhtes.

Ka Mross ise võiks end sellest debatist leida, eriti kui ta mõtleb rohkem alkoholitarbimist ümbritsevatele diskussioonidele ühiskonnas. Kas ta on nüüd leidnud õige tasakaalu nautimise ja terviseteadlikkuse vahel? Vastused sellele tunduvad olevat olulised mitte ainult tema, vaid paljude inimeste jaoks.