Berliin teel majanduse metropoliks: kas linn möödub Münchenist?

Berliin teel majanduse metropoliks: kas linn möödub Münchenist?

Berliin ja München on majanduslikus konkurentsis, mis on viimastel aastatel üha tulisemaks muutunud. Vastavalt hiljutisele raportile Maailm Saksamaa suuremad linnad nagu Berliin võivad saada majanduslikku jõudu. “Globaalsete linnade indeks”, mille avaldas Oxfordi majandusteadus, näitab, et München on hetkel 22. kohal ja Berliin 29. kohal. Huvitav on see, et prognoosid ütlevad, et Berliin võib potentsiaalselt peagi Münchenist mööduda.

Berliini tõusu üheks põhjuseks on selle tugevad majandusväljavaated ja linna suur atraktiivsus noorte jaoks. Kasvav loome- ja tehnoloogiasektor tagab ka selle, et pealinna voolab palju talente. 280 miljardi dollari suuruse sisemajanduse koguproduktiga jääb Berliin kohe maha Münchenist, mis toodab 283 miljardit dollarit.

Fookuses loovus ja talent

Berliini majanduslik tõus on seotud ka "inimkapitaliga", mida iseloomustab elanikkonna vanuseline struktuur ning haridus- ja teadusasutuste kvaliteet. Võrreldes Müncheniga, mida peetakse väljakujunenud majanduslinnaks, pakub Berliin dünaamilist keskkonda, mis meelitab ligi talente ja loob loomeettevõtteid. See areng võib panna aluse pealinna majanduslikule järelejõudmisele lähitulevikus.

Indeks ise sisaldab 1000 linna terviklikku hinnangut ja võtab arvesse mitte ainult majanduslikke, vaid ka sotsiaalseid tegureid. Analüüs puudutab muuhulgas finantssektorit, kinnisvaravaldkonda ja infrastruktuuri, mis pakub paljudele ettevõtetele suurt huvi.

Rahvusvahelised perspektiivid ja kohalik tugevus

Rahvusvahelises võrdluses näitab Global Cities Index, et esikohal on sellised linnad nagu New York, London ja Pariis. Kokku on 100 parema hulgas 34 USA linna, Saksamaad aga esindab viis linna. Lisaks Berliinile ja Münchenile on selles nimekirjas ka Hamburg, Frankfurt ja Düsseldorf. Hoopis teistsugune pilt avaneb Austrias, kus 36. kohal on 100 parema hulgas vaid Viin.

Kui vaadata majanduslikku tugevust, mis põhineb sisemajanduse koguproduktil elaniku kohta, siis analüüsi poolt IWD, et Wolfsburg võtab esikoha, järgnevad Ingolstadt ja Coburg. München on üheteistkümnendal kohal SKT-ga elaniku kohta umbes 93 000 euroga, Berliin aga umbes 49 200 euroga keskel, kuid siiski üle riigi keskmise. Berliini SKT kasv 14% aastatel 2019–2022 on muljetavaldav, hoolimata idufirmade väljakutsetest.

Berliini ja Müncheni vaheline võidujooks pakub põnevat vaatenurka kahe metropoli majandusarengule. Kui Berliin trendi jätkab, võib peagi olla küsimus selles, kes võtab üle Saksamaa tegeliku majandusjuhtimise. Konkurents talentide ja investeeringute pärast määrab suuna tulevikuks ning jääb üle oodata, kuidas need dünaamilised jõud edasi arenevad.