AfD mees Schulz mõisteti süüdi kihutamises – debatt sõnavabaduse üle!

AfD mees Schulz mõisteti süüdi kihutamises – debatt sõnavabaduse üle!

Täna, 30. juunil 2025, on Švaabimaal sensatsiooniline juhtum, mis ajab inimeste meeled kuumaks. Obernburgi ringkonnakohtus tehti otsus, mis käsitleb pikaajalist debatti sõnavabaduse ja vaenu õhutamise piiride üle. Miltenbergi AfD ringkonna esimees Herbert Schulz peab nüüd oma tegude tagajärgedega tegelema. Kuidas Primavera24 teatab, mõisteti Schulz mässu tekitamises süüdi ja ta pidi maksma trahvi. Karistus on aga nii kerge, et teda karistatuks ei loeta.

Schulz tekitas sotsiaalmeedias pilti, mis võrdsustas rohelised natsionaalsotsialistidega. Bambergi kõrgem ringkonnakohus klassifitseeris selle tegevuse vaenu õhutamiseks. Aschaffenburgi prokuratuuri süüdistus põhineb sellel kõrgeima kohtu otsusel. Viimastel kuudel on toimunud mitmeid sarnaseid kohtuprotsesse, peamiselt parempoolse spektri inimeste vastu. Alati kostab süüdistusi, et need inimesed vaigistatakse – arutelu, mis poliitilistes ringkondades jätkub.

Fookuses sõnavabadus

Sõnavabaduse küsimus on Saksamaal kindlalt põhiseaduse artiklis 5 sätestatud. Aga kus lõpeb üksikisiku vabadus ja algab kriminaalvastutus? Selle probleemi üle ei arutata tuliselt mitte ainult Obernburgis. Selge on ka õiguslik raamistik: solvamine, laim ja laim on karistatavad, ka vaenu õhutamine. ZDFheute teatab.

Lisaks on viimastel kuudel fookusesse tõusnud vihakõne ja desinformatsiooni vastased meetmed. Liidu ja SPD koalitsioonileppe kohaselt tuleks nende nähtustega senisest jõulisemalt võidelda ning vaenu õhutamise süütegu karmimaks muuta. Väljakutsed ei seisne ainult õigusvaldkonnas: anonüümsus Internetis ja teabe kiire levik muudavad õigusliku süüdistuse esitamise üha keerulisemaks.

Vihakõne vs sõnavabadus

Pinge sõnavabaduse ja vihakõne vastase võitluse vahel seab ühiskonnale suuri väljakutseid. Marzahn-Hellersdorf uurib seda teemat ja küsib, kus täpselt läheb piir lubatud arvamuse avaldamise ja karistatava vihakõne vahel. Arutelu nendest piiridest kinnipidamise üle soodustavad ka sagedased mässujuhtumid, mis tekitavad alati segadust. Poliitikutel ja kohtunikel on kohustus tõmmata siin selged piirid.

Herbert Schulzi veendumus on keerulises sotsiaalses diskursuses veel üks pusletükk. Jääb näha, millised tagajärjed sellel on poliitilisele maastikule ja avalikule arvamusele. Debatt sõnavabaduse üle igal juhul jätkub – olenemata ringkonnakohtuniku otsusest.