Freisingi jalakäijate tsoon: kodanike petitsioon planeerimiskomisjoni vastu!

Freisingi jalakäijate tsoon: kodanike petitsioon planeerimiskomisjoni vastu!

Freisingi linn seisab silmitsi järjekordse peatükiga aastakümneid kestnud arutelus kesklinnas jalakäijate ala üle. Planeerimiskomisjon on hetkel napi häälteenamusega 6:8 otsustanud suurt jalakäijate tsooni mitte määrata, mis on kaasanud rühmituse "Freising for all". Nad ei ole selle otsusega nõus ja kavatsevad algatada kodanikualgatuse Freisingi elanikkonna kaasamiseks võimaliku jalakäijate ala otsustamisse. Valju Merkuur Nad kurdavad, et praegune kesklinnas viibimise kvaliteet on ebapiisav ja kritiseerivad olemasolevat parkimiskaost.

Kodanikualgatus nõuab otsustusprotsessis arvesse võetud huvide põhjalikku läbivaatamist. “Freising for all” eeldab, et 2014. aastast kehtiv olemasolev liikluskontseptsioon, mis näeb ette “väikese” jalakäijate ala Schiederecki ja Amtgerichtsgasse vahele, ei vasta enamiku kodanike arvamusele. Seda teavet andis ka lõunasakslased üles võetud, mis samuti ütleb, et autodel on endiselt lubatud sõita sellistes piirkondades nagu Upper ja Lower Main Street.

Kriitika praeguse transpordikontseptsiooni vastu

Olemasolev transpordikontseptsioon tundub kesklinnas aktsepteeritavat, kuid kõik pole entusiastlikud. Roheliste, vasakpoolsete ja ÖDP fraktsioonid nõuavad kõikehõlmavat jalakäijate tsooni ning kardavad negatiivset mõju jaemüüjate, restoranipidajate ja arstide ligipääsetavusele ja parkimisvõimalustele. Freisingis on teadvustatud liikluse metsikult parkimise probleem, eriti pimedatel radadel. Õnnetuste statistika alates praeguse kontseptsiooni rakendumisest ei näita dramaatilisi numbreid, 87 liiklusõnnetust, kuid küsimus jääb jalakäijate ja jalgratturite ohutuse kohta.

Algatusega "Freising for All" on plaanis käivitada kodanikualgatus pärast käimasolevate ehitustööde lõppemist, et muuta kogu kesklinn jalakäijate tsooniks. See võib potentsiaalselt suurendada survet linnavalitsusele, kes praegu kangekaelselt oma kontseptsioonist kinni hoiab.

Rahvusvaheline kontekst ja osalus

Huvitava paralleeli võib leida Pariisist, kus kodanikud hääletasid sadade tänavate muutmise poolt jalakäijate tsoonideks. See hääletus näitab, et teema pole väga populaarne mitte ainult Saksamaal, vaid ka teistes Euroopa linnades. Ka seal käib pikaajaline võitlus liikluskorralduse ja sellega seotud linnaelu kvaliteedi üle, eelkõige keskkonnasäästliku transpordi üleminekut silmas pidades. Pariisi kogemus, kus transpordipoliitika hääletusel osales vaid 4% valijatest, tekitab küsimusi kohalike elanike osalemise ja huvi kohta sellistes otsustusprotsessides.

Kodanikualgatus Freisingis ei saa keskenduda ainult kohalikele oludele, vaid pidada silmas ka rahvusvahelist arutelu kodanikualgatuste ja nende tulemuste üle. Just seetõttu, et suurtes linnades, nagu Pariis, on juba praegu erinevaid lähenemisviise lahendustele, võiks Freising nendest kogemustest kasu saada ja võib-olla loota ka elanikkonna suuremat osalust.

Järgmine peatükk arutelus Freisingi jalakäijate tsooni üle on alanud – aga kuidas see lõpeb? Üks on kindel: Freisingi elanike hääl ei jää kuulmata ja algatus "Freising for all" võib olla tõuke uuele kaasotsustamise ajastule Freisingis.