Suche
Mein Konto
Šokk Güterslohis: politsei uurib massilist loomade julmust!
Politsei otsib läbi tapamaju Nordrhein-Westfalenis ja teistes liidumaades kahtlustatuna loomade heaolu rikkumistes ja loomade julmuses.
Šokk Güterslohis: politsei uurib massilist loomade julmust!
Andmekaitseasutustel on taas suur kala konksu otsas. Nordrhein-Westfalenis Gütersloh' rajoonis on politsei viimastel päevadel kontrollinud tapamaja ja mitut ettevõtet kokku seitsmes liidumaal. Kahtlus: rasked loomakaitseseaduse rikkumised. Asja põhjani jõudmiseks lähetati üle 200 politseiniku ja prokuröri, sealhulgas Baierist, Alam-Saksimaalt ja Baden-Württembergist.
Tõsised süüdistused 40 süüdistatava vastu
Nagu Peapost aruannete kohaselt süüdistatakse 40 süüdistatavat loomakauplejat, loomatranspordiettevõtet ja talupidajat haigete veiste ja muude loomade transportimises ja tapmises, kuigi need ei olnud ilmselgelt transportimiseks ega tapmiseks kõlblikud. Uurijad kritiseerivad tõsiasja, et loomad kannatasid pikkade vedude ajal märkimisväärset valu. Paljudel juhtudel oleks nad vajanud kiiresti taastumisaega või isegi eutanaasiat.
Loomakaitseseadus tuleliinis
Nüüd on eriti arutluse all loomakaitseseadus, mille eesmärk on kaitsta loomi välditava valu ja kannatuste eest. Näiteks on see vali Loomakaitse Liit sätestab, et üldjuhul ei ole lubatud vedada ja tappa loomi, keda ei saa transportida ega tappa. Sellistel juhtudel ei lubata liha sageli enam isegi toiduna kasutada.
Politsei on seni isiklikult varjanud informeeritud üksikasju läbiotsimiskohtade kohta, et saaks süüdistatavat ette hinnata. Dortmundi prokuratuuri juures asuv keskkonnakuritegude menetlemise keskamet suhtleb uurijatega tihedalt.
Loomakaitse avalikkuse tähelepanu all
Kas arutelu loomakaitse üle Saksamaal on ehk enamat kui lihtsalt kõrvalteema? Loomade heaolu rikkumised, eriti põllumajanduses, on korduvalt avalikkuse tähelepanu alla sattunud. Paljud loomaõiguslased teatavad katastroofilistest pidamistingimustest, mis rikuvad kehtivaid loomakaitsemäärusi. Need juhtumid tekitavad küsimuse, kas kehtivad loomakaitseseaduse regulatsioonid on piisavad või vajavad ülevaatamist.
Probleemi süvendab ka ebaselge sõnastus seaduses, mis soodustab kohtute erinevat tõlgendamist. Seetõttu oleks osade arvates vajalik loomakaitses kollektiivse hagi seadus – see võimaldaks loomakaitseühingutel nõuda kohtus loomade kaitset juriidiliselt sidusal viisil.
Kokkuvõttes võib juhtum Gütersloh’ linnaosas areneda võimsaks näiteks loomakaitseeeskirjade tähtsusest. Me ei jõua ära oodata, millised edasised arengud meid siin ees ootavad.